Autor: admin

Sõnal on suur jõud ja lasteluule lihtne, sügav ja soe mõte jõuab läbi laste väljenduse otse südamesse.

Kesklinna lasteaedade luulekonkurslil “Emakeele kaunis kõla” Hopneri majas esindasid lasteaed:

• Frank Jeppe – I. Trull “Tähtsad tähed”;
• Sten Oskar – I. Trull “Talveks koju”;
• Viktoria – I. Lember “Vurrkann”.

Suur, suur aitäh, lapsevanematele ja õpetajatele, et toetasite laste sõnalist eneseväljendust läbi lasteluule esitamise.

Emakeelepäev on pühendatud meie eesti keelele ja selle püsimajäämisele. Keele abil me suhtleme. Maailmas on ainult üks Eesti, eestlaste kodu, kus räägitakse eesti keelt. Emakeelepäev meenutab, et eesti keele puhtus ning püsimajäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest endist. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi üle Eesti, viiakse läbi 18 korda, kus inimesed saavad end proovile panna etteütlust kirjutades.

Emakeelepäeva tähistati rühmiti erinevalt.

Lõvisüdamete rühmas loeti luuletust ja arutleti, mis selles luuletuses erilist on.

Üks kummitus kummitas kummutis

ja kummut läks kolinal kummuli.

Nüüd kõik on uppis ja ummikus

ja kummitus kummitab kummikus.

Seejärel püüti ka ise üheskoos välja mõelda sama tähega algavatest sõnadest lauseid; käbi kallistas kuuske; mees marssis metsa; eesel ehmatas elevanti; Klara kuulab klassikat; ahv armastab apelsini 😃

Lisaks jagasid lapsed omi mõtteid: mis on emakeelepäev ja miks seda nii nimetatakse? Mis on emakeel?

• Emakeelepäev on see, et me räägime emakeeles.
• See emakeel on meie keel.
• Emakeelepäev on see, et me räägime sellel päeval rohkem eesti keeles.
• Meie emakeel on eesti keel.

Kõige ilusamad sõnad meie emakeeles: palun, aitäh, punane roos, pannkook, süda, raha, iludus, oled ilus, hobune, hamster, nunnu, koer.

Mürakarud ja Naerupallid osaleme videosilla vahendusel „Kirjanik raamatukogus“ tunnis lastekirjanik, illustraator ja tõlkija Kristiina Kassiga, kes jagas oma mõtteid loomingust ja tema lugudest. Lapsed kuulasid huviga. Nad said teada, kuidas tekkis kirjanikul lapsepõlves huvi lugemise ja raamatute kirjutamise vastu? Millised olid kirjaniku hobid lapseeas? Kes on enamiku raamatute peategelased? Miks võiksid lapsed raamatuid juba varases lapsepõlves kuulata, lugeda? Huvitav, oli laste jaoks, et kirjanik elab Soomes, ta oskab hästi eesti -ja samuti ka soome keelt. Ja et kirjanik kirjutab raamatuid ka soome keeles. Mõned autori kirjutatud raamatud olid lastele ka tuttavad (“Samueli võlupadi” ja “Peeter ja mina”).

Et emakeelepäev on pühendatud meie kaunile eesti keelele, mõtlesid lapsed ühe ilusa eestikeelse sõna ja kirjutasid selle plakatile.

Lisaks sai Naerupallide rühma kahe tüdruku mõtetest ja õpetaja Maile ühisloominguna valmis kaks luuletus meie emakeelest – eesti keelest.

Kallis ema, kallis isa,

kallis on ka tema, meie emakeel.

Eesti keel on visa, armastame kõik seda.

Emakeel on sama armas kui ema

ja kui isa ja kui vend,

emakeele kõla on kui lend, mis linnu tiibades.

Emakeel on tähtis ja hoiame seda hästi,

sest meie rahvas on tore ja vahva –

hoiame üksteist ja oma keelt.

Sipsikute rühmas vaatasid lapsed temaatilist õppevideo ning lapsed tutvustasid mängukaaslastele kodust kaasavõetud raamatuid. Iga laps sai teistele tutvustada oma lemmik raamatut ja öelda ilusaid eesti keelseid sõnu, mida koos perega oldi mõeldud. Pakutud sõnad olid järgmised: lumeleopard, tark, eesti, kiisupadi, armastus, kass, mina, sina, lilled, jäätis, eesti keel, ilus, päev, reede, raamat, tuul, isamaa, päike, rukkilill, lennuk, ilus, kallis, päike, laul, kaunis, hümn, minu eesti, suituspääsuke, hunt.

ILUSAT EMAKEELEPÄEVA!

11.märtsil toimus lastekogu 4.kohtumine.

Päevakavas oli kaks punkti.

Esmalt tõmbasid rühmade esindajad loosi, selgitamaks välja, mis väljak, mis rühma nime edaspidi kannab. Lastekogu oli poolt (4 poolt ja 1 vastuhääl), et Naerupallide rühma nime jääb kandma praegune Naerupallide väljak. Loosipurki läksid sedelid nimedega AUTOVÄLJAK, TANTSUPLATS, ÕUESÕPPEKLASS, JUUSTUVÄLJAK.

Misjärel iga rühma esindaja(esindajad) said purgist võtta ühe sedeli. Pärast loosi tõmbamist jagunesid väljakud järgmiselt:

• praegu Õuesõppeklass kannab edaspidi nime SIPSIKUTE PLATS
• Juustuväljak sai nimeks LÕVISÜDAMETE VÄLJAK
• Autoväljaku uus nimi on MÜRAKARUDE VÄLJAK
• Tantsuplatsi nimeks sai KRATIDE PLATS

Väljakud küll saavad endile uued nimed, kuid rühmad liiguvad endiselt ümber peamaja mööda mänguplatse saades nii mitmeksiseid mänguvõimalusi.

Päevakorra teine punkt nägi ette arutelu, kas jõululaada tulust 100 eurone annetus viia sularahas Tallinnas Solarise keskuses asuvasse Eesti Loomakaitse Seltsi annetuskasti või teha annetus ülekande näol kodu ootava(te)le looma(de)le?

Eesti Loomakaitse Seltsi hoiukodus on kodu ootel:

• Hoiukodus ootab päris oma perekonda üks väikest kasvu vapper kassike Maia, kellest on aja pikku saanud väga armas inimese sõber. Ülipehme kasukaga, alati valmis hellust jagama. Kassitüdruk Maia jõudis meieni raskes seisus. Ta tuli kassikolooniast suure jalahaava ja põletikuga, alakaalulisena, parasiitide all kannatades ning pidi esimese nädala kliinikus veetma ja mõneks ajaks isegi oma uhkest karvkattest loobuma. Kui algul varjus Maia nädalaid voodi all ja kapi taga ning põrnitses kõiki altkulmu, siis nüüdseks on saanud temast väga sotsiaalne ja mänguhimuline kiisuke, kes mängib lausa suure osa oma ajast.  Maia suur kirg on väikeste pehmete pallidega mängimine. Iseloomult on ta väga leplik – tahab kõhu alt sügamist, ei küünista ega hammusta kunagi. Ja kammimine õnnestub ka mänguga pooleks. Kuid üks eripära on Maial algusest peale olnud – Maia on väga paimaias! See tõi ta isegi rasketel hetkedel voodi alt välja. Koeri kardab Maia väga. Lapsi ta talub hästi, kui nad talle haiget ei tee. Pole teada, kas kiisu teiste kassidega kokku sobiks, arvestades tema alandlikku loomust. Kuid toas elamisega on endine kolooniakass ilusti ära harjunud. Tegelikult ta armastab seltskonda. Maia küll ei nõua konkreetselt tähelepanu, aga talle ei meeldi, kui ta üksi jäetakse. Kui pererahvas teisele korrusele läheb, hakkab ta kurvalt näuguma ja varsti tuleb järgi. Kuna Maial on krooniline soolte põletik, siis aga tohib ta vaid kindlas koguses ravitoitu süüa ja mitte midagi muud. Lisaks sellele vajab kassike iga päev probiootikumi. Ja nii kogu elu.

• Hiireke Bruce on pärit 7 hiirelapsega perekonnast. Hiirelapsed jõudsid siia maailma, kuna lemmikloomapoes hoiti tõenäoliselt koos emaseid ja isaseid hiiri. Üks pere soetas endale poest 2 emast hiirt, kuid kodus selgus, et mõlemad hiired on tiined ja peagi lisandus perre 13 uut asukat. Hiireke sai koos venna Willisega vahepeal ka uude koju. Kahjuks ei pidanud uus kodu hiirepoisse õigetes tingimustes ja loomad tulid hoiukoju tagasi. Samuti ajasid valed elutingimused poisid omavahel tülli nii, et ka hoiukodu ei suutnud neid enam omavahel lepitada. Seetõttu jääb Willis elama hoiukoju, aga Bruce otsib endale uusi sõpru. Bruce on tegus hiirepoissi, kes elavndavad iga kodu. Poiss on kiire ja osav ning nende tegutsemist on vahva jälgida.

• Koer Yuki on juba kaks aastat oma igavest kodu oodanud. Yuki on truu, armastav ja valmis sulle kogu oma südame kinkima. Ta on üle elanud palju, kuid pole kaotanud oma sooja hinge ja rõõmsat meelt. Yuki on loomult aktiivne ja sõbralik koer, kes armastab liikumist ja uusi seiklusi. Tema varasemad käitumisprobleemid, nagu näksamine ja rihmast tirimine, on tunduvalt vähenenud. Need probleemid tulenesid tõenäoliselt vähesest liikumisest ja tegevuste puudumisest. Yuki on koer, kes vajab pidevalt uusi väljakutseid ja põnevust. Ta otsib kodu, kus talle pakutakse piisavalt liikumist ja tegevusi, et ta saaks oma energiat õigesti suunata.

Loomade elukäik kõnetas lapsi sedavõrd, et ühiselt otsustati toetada kõigi kolme kodu ootava looma heaolu, jagades nende vahel 100 euort. Nii saab iga loomake 33.33 eurot. Igast abist ja annetusest saavad alati alguse suured heateod!

Järgmine lastekogu toimub 25.märtsil kell 13:15

Meie lasteaiaperre kuuluvad ka sulelised lemmikud ROSIN, SÜTAMEKE, KÄSNAKALLE ja HÕBESULG. Ja seda juba 2,5 aastat.

Et lemmikud end hoitult ja hästi tunneks tuleb nende eest iga päev hoolt kanda, ikka koostöiselt ja pühendunult. Nii on igal rühmal oma hoolitusupäev.

Kanade hoolitsuse ABC pani kokku meie aednik Merike koos paljude teiste heade kogemustega, mida kolleegid jagasid. Nii ilutseb kanamajas paremat kätt seinal tööde nimekiri, mis oma rühma hoolitsuspäeval tuleb kanamajas ja aedikus teha.

Vasakut kätt aga munakorje tabel, kuhu saab kriipsukestgea märkida, mitu muna kanadelt kingituseks saadi ning ajagraafik põhu ja liiva vahetamiseks.

Rõõm siidikanadest!

Oleme sügavalt liigutatud.

Meie meespere, nii väikesed kui suured, pidasid Rõõmu naispere meeles. Pisikesed mehehakatised kinkisid tüdrukutele nii lõhnavaid kui ka magusaid lilli – neid käidi ise ostmas ja ka meisterdati.

Sära andvat, kõhtu psitavat ja vitamiinirikast smuutit pakkus oma naiskolleegidele meie aednik Rain.

Meie liikumisõpetaja Edwin aga haaras sulepea ning paberile sai tõestisündinud sündmustel põhinev lugu “Rõõmu ja Unistuste Lugu, mille ta ise puhketunnil ette kandis. Olgu siisnkohal mainitud, et sellesse loose on peidetud, pitkitud kõikide Rõõmutarekese Lasteaia rühmade ja naiste nimed.

Rõõmu ja Unistuse Lugu

Päike saadab oma

esimesi kiiri

Ja kastehein lööb helendama

kogu silmapiiri.

Tere tulemast Võlumaale!

Siin linnas on üks kõrge mägi–

oh milline vaade!

Kärts ja mürts!

Muusika kõlama pistab: 

mürts ja bam!

Siin on meri ja selles

hiies on üks tamm.

Ei siia maile teed pole leidnud,

siia varem pole kunagi sattund.

Siin säraga mu silmad

nüüd taas on kattund.

Vaatan paremale–

taamal rannal laotub mets. 

Nende puude urvad

kordki avanevad eks!

Siit laanest haaran kaasa

ühe ilmeka kivi,

kaevuvees teen sellega

sigri ja migri!

Ja siis üks vise!

Tuule suuna võin määrata ise!

Vaatan vasakule-

paistab üle vana kristalse valli:

need paigad,

need kohad-

need kõik saavad kalliks!

Teekurvis tantsib üks sikk AHHA!

See paik on Püha.

Siin Dalai Lama

mängiks savi ja liivaga. 

Kratt haarab mul käest,

et ma ei libastuks!

Eemal on tare.

Avaneb uks.

Viivuks peatun.

Kuulatan oja ja märkan lilli.

Moonide vilus:

tõeline armastus nagu

Agnes ja Gabriel- oooja–

Ma usun oma silmi!

Aeg annab lepitust!

Seda tuleb

rahulikult, ujedalt veeta!

Süda nagu lõvil!

Ei eksi ma kunagi teelt ka.

Viivuks siis tundub,

et vahest saan aru:

miks naervad pallid,

miks müravad karud. 

Keegi ei jää söögist ilma–

mida Sa ajad?

Rõõm kostab kaugele-kaugele

ja see mets kajab!

Siin kõigel on oma rutiin–

kulleriga trenni viima

kedagi ei pea.

Kannikad trimmi

ja selgeks saab pea!

Pisike mari

Maailmas end märgata palub!

Konkreetsuses valgustub

nii nurm kui salu. 

Lähen siit edasi-

allika manu 

ja näen kuis sipsikul rikkaks

saab tanu.

Siin Aadam saab püksid

ja Eva kannab kleiti.

Kurbmeel?

Ei!

Siin nähtud pole ühtki streiki.

See ei ole ju liiast!

Ei, ei!

Rõõmuga kasvame ja

võtame viimast.

Vahel rutus ja hoos,

aga alati-

ÜhesKoos…

Edvin

Neljapäeval, 06.märtsil toimus Rõõmutarekese Lasteaia saalis luulehommik. 

TÄPILINE EMAKEEL M. Niinepuu (endine lapsevanem)

/kohmakalt ja kandiliselt/
Orn oobik kuhu tottad sa
nuud lahkel lehekuul
/paus/
kõik äkki vait jäid ja siis
nad – midaa?!?? – ütlesid

Just nimelt, nii ma teile näitasin,
et täppideta eesti keelt ei saa
see oleks nagu täppideta triinu
kel nimeks kõigest lepa
aga mitte lepatriinu

Nüüd kuula, kuidas õige on…
/laulvalt ja luuleliselt/
Õrn ööbik, kuhu tõttad sa
nüüd lahkel lehekuul.

Luulehommikule olid oodatud etlema kõik sõnakunstihuvilised lapsed Rõõmutarekese Lasteaiast vanuses 3-7-a.  Luulehommikul tuli lapsel esitada üks eestikeelne vabalt valitud luuletus. Kokku oli esinejaid ligi kakskümmend. Kõiki etlejaid tunnustati tänukirja ja väikese kingitusega.

6-7-aastaste laste esitusi hindas kolmeliikmleine žürii. Hinnati luuletuse eakohasust ja selle sõnumi edastamise oskust, esituse ilmekust, diktsiooni ning keelelist korrektsust. Kesklinna lasteaedade vooru lähevad lasteaeda esindama – Sten Oskar Ojamaa, Victoria Virro ja Frank Jeppe Kaus. Edasi pääsenud sai kingituseks Pavla Hanáčkova lasteraamatu “Sõbrad kogu eluks”. Etlemiskonkurss „Eesti keele kaunis kõla“ toimub 14. märtsil kell 10.00 Hopneri majas.

Etlemiskonkursi eesmärgiks läbi aastate on olnud soov tutvustada lastele eesti luulet ja luuletajaid, anda neile häid õpi- ja esinemiskogemusi ning rikastavat elamust oma kultuurist, tõsta läbi luule esile eesti keele kaunis kõla, õpetada lapsi hoidma ja armastama oma emakeelt.

Laste mõtted pärastlõunasest vestlusringist: mis meeldis? Kelle esitus jäi meelde? Milliseid tundeid tekitas luuletuste kuulamine? Millest luuletused rääkisid? Miks peaksime luulehommikut pidama?

• Meeldis 3-aastane Elsi, ta luges armsalt.
• Maya luuletus meeldis, sest see oli naljakas vanadest sussidest ja kapsapeadest. Meeldis tema hääl.
• Luuletused rääkisid numbritest, kevadest, kassist, ämblikust ja ümbrikust, tihasest, lugema õppimisest, arvude lugemisest.
• Meeldis Ami kevade luuletus, ootan kevadet.
• Luulehommikut on tore pidada, siis saavad teised oma julgust näidata teistele.
• Hea tunne võib olla esineda teiste ees.
• Saab mikrofoni sisse luuletusi öelda.
• Meeles oli, et ühe luuletuse kirjutas kirjanik Leelo Tungal.
• Luuletusi kuulates oli lastel rõõmus, õnnelik tunne.

Aitäh Naerupallide rühma õpetaja Pamelale ja väikestele abilistele, Emma Sophiale ja Loorale luulehommiku läbi viimise eest!

Rõõm eesti keelsest lasteluulest!

Lasteaia õuealal tähistasime täna vastlapäeva. Rühmad liikusid mööda mänguväljakuid, kus olid erinevad lõbusad vastlapäeva teemalised tegevuspesad:

• “sigade” põllule ajamine, kus tuli “siga” (puupakk) veeretada ümber torbiku ja anda edasi järgmisele,
• “vastlakukli” kandikul kandmine,
• täpsuslöögiga palli “kukliauku” löömine,
• köievedu, “plokk suuskadega” suusatamine ,
• “hernes” potti täpsusvisked jne

Oli teistmoodi vastlapäev!

Naerupallide rühma lapsed võtsid ette õppekäigu Miiamilla lastemuuseumisse, kus osaleti muuseumitunnis “Kõik tunded on lubatud: viha”.

Muuseumis leppisid lapsed muuseumitunni läbiviijaga kokku kolm reeglit: 1. hoiame üksteist; 2. räägime vaikselt; 3. rääkimiseks tõstame käe (ajame sõrmed kõik laiali ja tõstame üles ning käsi on nagu täht taevas).

Järgnevalt mindi külla emotsioonile VIHA ning tutvuti tema perekonnaga, kuhu kuulus palju erinevaid liikmeid: kurbus, üllatus, rõõm, häbelikus, hirm, vastikus. Mängiti ka tunnete mängu, kus lapsed pidid vastama milliseid tundeid nad täna tundnud on. Näiteks hirmu tunnet tekitas see, et polnud kaasas sooje pükse ning laps oli mures, et kas ta jääb nüüd haigeks. Mis üldse tekitab erinevaid tundeid? Mis võiks tekitada vastikust? Toodi välja: “Juuksed, kleit või püksid ei meeldi ja see tekitab vastikust”. Milline võiks näha välja viha sinu kehas? Vihast tõmbuvad silmad kortsu. Viha puhiseb välja seest, suu läheb vihaseks ja hambad. Süda hakkab kiiresti põksuma ja kulmud lähevad kurjaks ning kõht võib hakata ka valutama. Käed lähevad rusikasse ja tahad ennast kätega lukku panna ning jalgu trampida. Lapsed tõid veel välja: “Vanaisa ütles, et süda läks katki”. Mida teha kui tunned viha? Pane käed suu juurde ning puhu mängult õhupall hästi täis ja siis löö pauguga see katki. Samasugust vigurit võid teha ka suure rõõmuga. Puhu samamoodi mängult õupall täis, aga ära tee katki vaid lase see sõrmede vahelt lahti ja vaata kuidas see keerutades tühjaks läheb. Järgnevalt mängiti mängu, kus lapsed pidid valima nelja erineva tunde vahel: hirm, rõõm, kurbus ja viha. Lastelt küsiti küsimusi, näiteks: Mis tunnet sa tunned, kui lähed lasteaeda? Enamus lapsi tundis rõõmu, aga üks laps tundis viha, sest emme läheb ära. N: Kui oled üksi kodus, siis mis tunne on? Kui keegi kiusab mu sõpra, siis mina tunnen ennast kuidas? Kui keegi valetab mulle? Lapsed tunnevad ennast erinevates olukordades erinevalt ning me oleme kõik erinevad ja meie tunded ei pea olema ühesugused. Järgnevalt liiguti sokiringi, kus tehti tõepoolest sokkidest ring ning jagati paari peale üks sokk, kus peale oli midagi kirjutatud ning lapsed pidid koostöös otsustama kas tegemist on lahenduste sokiga või hoopis tülisokiga. Näiteks oli sokkide peal kirjas: võtan aega; räägin rahulikult; jagan muret; karjun; kiusan; teen pai; ütlen pahasti; löön; puhkan. Jutupesas kuulati veel juttu ning tutvuti tundeloomaga “VIHA”, kes hoolimata oma nimele oli väga armas ning tunne millega peab õppima toime tulema, sest KÕIK TUNDED ON LUBATUD JA TERETULNUD! 

Pealõunasel vestlusringis arutati, mida õppiti, mida saadi teada ja mis jäi meelde.

Lapsesuu :

• viha värv on punane, ta on nagu tuleleek;
• meie keha on tunnete maja, seal elab palju tundeid (kurbus, üllatunud, hirm, rõõm, jälkus, häbelikkus);
• viha ei tunne kõik inimesed;
• viha ei tule, kui kehaga ilusti rääkida;
• hingad sügavalt sisse, puhud suust välja siis läheb viha taevasse;
• tädil oli kaelas ” vihakrae” sik -sakiline ja punane;
• viha tunnen sūdames, süda tuksub kiiremini;
• sokid olid tülisokid ja lahendussokid, seal oli häid ja halbu asju;
• viha tuleb välja kehast, ei kesta kaua;
• viha on kõige tugevam tunne;
• kui keegi karjub, ütleb halvasti, lõhub mu mängu siis viha kuuleb ja tuleb välja peidust;
• vihaga tuleb olla sõber;
• vihaga lähevad ninaaugud suureks, silmad suureks, kulmud kortsu, hambad risti, käed rusikas;
• sain teada, et kõht võib samuti valutada kui on vihatunne;
• tunnen viha kui keegi mu sõpra kiusab;
• viha korral peab end maha jahutama nagu suvel kui on palav;
• meeldis katsuda vihaelukat.

Lapsed said teada, et alati on rohkem lahendusi, kuid kõik ei tule kohe meelde!