Autor: admin

Rõõmutarekese Lasteaia lapsed ja töötajad peavad lugu liikumisest, võimlemisest, tantsimisest – kõigest, mis toetab tervislikku ja aktiivset eluviisi ning rõõmustab meie südant.

Nii toimusid ka veebruarikuus iganädalased RÕÕMU LIIKUMISHOMMIKUD.

06.02.25 õpetas Lõvisüdamete rühma Asta koos ema Annaga tervisesportlastele balletti.

13.02.25 viis liikumishommiku läbi Lõvisüdamete rühma Leo ema Mari. Lapsed said teha erinevaid hommikusi virgutusharjutusi, et alustada päeva rõõmsalt ja energiliselt.

27.02.25 liikumishommiku sisustas Lõvisüdamete rühma assistent Sigrid. Soojenduseks lõbus laulumäng “Hüppa”. Järgnes “Robotite hommikuvõimlemine”; painutusharjutused “Võimlejate võileib” ning lõpetuseks joogaharjutused “Terves kehas, terve vaim”.

Rõõm hommikuvirgutusest!

Rõõmutarekese Lasteaia aiarühmade 5-7-a. lastele planeeris liikumisõpetaja Edvin saaliliikumistegevuse asemele talveperioodil kolmele järjestikule reedele uisutamise, et pakkuda lastele võimalust nautida talverõõme uisutamise algõppe näol, saada sõbraks uiskude ja jääga, tunnetada uisutamise rutiini ja oma oskuse väikest arenemist.

Uisutamise aluseid õpiti läbi mängu!

Esimeses tunnis oli fookus uiskudel püsti seismisel, tõusmisel, õige uisutamisasendi ja tasakaalu hoidmisel.

Teises tunnis harjutati uisutreeneri juhendamisel jääl käputamist, püstitõusmist, kõndimist, edasiliikumist ja pehmelt kukkumist. Tähiste vahel liikudes harjutati pööramist, kandes keharaskuse ühele jalale. Märguande peale liikusid lapsed püsti, kükkis või kukkusid õige tehnikaga. Tehtud harjutused võttis kokku mäng, kus lapsed pidid “lendavaid taldrikuid” (tähiseid) jääl liikudes üles korjama ning õpetajale uisutades tagasi tooma. Lõdvestuseks oli loovtants muusika saatel, hoides uiskudel tasakaalu.

Kolmandal korral harjutati jääl edasiliikumist kõndides ja siis liueldes. Harjutati pehmelt, libisedes kukkumist ja püstitõusmist. Tähistatud alal võtta õige kehahoiaku ja liikuda käed ees tasakaalu hoides. Seejärel tehti paigal harjutust kehraskuse kandmiseks jalalt-jalale, see oli ettevalmistav harjutus uisusammuks. Viimase tehnikana harjutati jõuliselt pidurdama- surudes mõlemad uisuterad jäässe. Lõpetuseks proovisid lapsed tunnis õptitut kombineerida ning püüdsid uisutreeneri “õngest” (järelveetav nöör) kinni saada.

Lapsesuu:

• Õppisin uisutamises hüppeid tegema. Äge oli. Ei juhtunud midagi halba.
• Olen uhke, et üldse õppisin uisutama. Keegi ei kasutanud abirauda.
• Esimest korda uisutasin. Enne natuke kardsin ka. Õppisin püsti seisma. Pärast sain aru, et ei olnud hirmus.
• Sain väga palju uusi trikke selgeks. Kiire uisutamise õppisin ära, kiire uisutamisega hüppamise, kiiresti pöörlemise. kohapeal hüppamise, ümber pööramise, kükkis sõitmise.

Uisutunde viis läbi Uisuklubi Jäälind treener Inga Mičule.

Rõõm uisutamisest!

Etendus oli väga kaasahaarav ning lapsed said erinevaid harjutusi koos näitlejaga kaasa teha ning osaleda seeläbi ise etenduses.

Iga päev kingib elu meile uue kogemuse, uue emotsiooni, kuid see mis meid läbi elu saadab ega muutu, on väärtused.

Ka vaimsed ja hinge puudutavad teemad võivad olla väga huvitavad ja põnevad, mitte ainult trikk või mustkunst. Miks meelepete ja trikk on mõjuvad, aga suur ja sügav tunne on tavaline või igav? Mida me päriselt vajame või mida arvame vajavat?

Etendus viis meid rännakule läbi erinevate aastaaegade ning erinevate tunnete. Juttu tuli usust, lootusest ja armastusest – tunnetest, mis on meis peidus. Sügis: siil kartis pimedust. Mis on hirm? Kuidas hirmuga toime tulla? Talv: poiss kaotas lootuse, sest soovis suurt kingitust, aga sai  väikese. Lootust ei tohi kunagi kaotada. Kevad: Millessegi uskuda on väga tähtis. Suvi: Aususe tunne. Meie maailm läheb palju ilusamaks, kui oleme üksteise vastu ausad.

Oma teekonnal leidsime üles ka aususe, julguse ja südamehääle, tegime nad nähtavaks märkide ja olukordade abil ning saime koos lastega mõistma nende vajalikkusest meie elus.

Lapsesuu:

• Mänguasjad pole olulised – oluline on pere, töö, sõbrad.
• Peab olema aus, näeme elu ilusamalt.
• Igapäev on oluline uskuda millegisse, kellegisse.
• Hoolimine on tähtis.
• Teatris tuntakse südamega, see on hea südamele.
• Ära kunagi kaota lootust, see lootoseõis oli nagu ime.
• Meeldis ja oli naljakas kui see mees viskas õhku pintsaku ja sai selle selga.
• Oluline on ka rahu, mina tahan vaikselt olla vahel.
• Hirmu saab kaotada, aknast välja visata.
• Hirmu vastu saab heaga.
• Siili sees oli hirm, kartis pimedat metsa.
• Lapsed kardavad palju, see on hirm.

Rõõm sügavalt puudutavatest lasteetendustest!

Täna oli lasteaias tähtis päev, sest tähistasime Eesti Vabariigi aastapäeva. Alustasime lasteaiapäeva kell 8.45 lipu heiskamise ja hümni laulmisega lipuväljakul.

Enne presidendi vastuvõttu vesteldi lastega, kuidas presidendi vastuvõtule minna ja kuidas kätelda. Arutasime, mida tähendab sõna kätlema, kes on heerold ja milline on tema roll.

Seejärel suundusid kõik aiarühmad muusikasaali, kus kõik said õnnitleda lasteaia presidenti ja presidendiprouat Eesti sünnipäeva puhul.

Varasemalt olid lapsed vestlusringides jaganud, kelleks nad suurena saada soovivad, ning heerold hõikas nad välja vastavalt nende soovitud elukutsele.

Kuulati presidendi kõnet, mis oli väga julgustav, hooliv ning tekitas ühtsustunnet.

Järgnes hümni ja teiste laulude laulmine ning valsi ja rahvatantsu “Kaer-jaan” tantsimine.

Oli väga tore päev. Palju õnne, armas Eesti!

Lähtuvalt Tallinn 2035 arengustrateegiast on 2024/25. õppeaasta pühendatud muusikale ja kunstile. Eesmärgiks on tutvustada mitmekülgset kunsti- ja muusikamaailma, et luua rikkalik ja mitmekesine õpikeskkond ning toetada loovust ja eneseväljendust.

Rõõmutarekese Lasteaias tutvutakse erinevate kunstivormide ja muusikastiilidega muusika-kunsti kolmapäevakutel. Õppeaasta jooksul korral paaril kuus toimuvad teema-aastapõhised kohtumised 5-7-aastastele lastele, kas siis oma maja töötajate, lapsevanemate või ekspertidega.

Selkordsel muusika-kunstikolmapäeval kuulasid ja vaatasid lapsed Prantsuse helilooja Saint Saensi “Loomade karnevali”,milles kujutati humoorikalt muusika taustal erinevaid loomi.

Klassikalise muusika saatel nägid lapsed kuninglikku lõvi, nokkivaid kanu, kihutavaid antiloope, aeglast kilpkonna, elevanti jne. Lastel tuli olla tähelepanelik ja kuulata, mitu korda kägu “kukkus” muusikapalas.

Paljudele lastele oli tuttav muusika, baletist “Luikede järv”. Kuuldud ja nähtud laste lemmikloomadest joonistati ka pilt. Kasutati värvipliiatseid, vildikaid ja rasvakriite.

Puhketunnil käis koos kolmandat korda Rõõmu lastekogu (igast rühmast 1-2 koolieelikut).

Tuletasime meelde esimesel korral sõlmitud kokkulepped.

Lõvisüdamete rühma esindajad tõid lastekogu koosolekule oma rühma laste ja õpetajate ettepaneku: panna peamaja hoovis olevatele mänguväljakutele nimed rühmade järgi (ettepanek pandi lastekogu vihikusse kirja).

Lastekogu liikmetele mõte meeldis ning ühehäälselt otsustati see info viia oma rühma. Liikmed põhjendasin oma poolt häält järgmiselt:

• Sellepärast, et ma tahaksin.
• Sellepärast, et see võib olla ebaaus, et naerupallidel on olemas, aga teistele võiks ka panna.
• Mulle sellepärast ka , et siis on lahedam kui rühmade nimed.
• Et siis saaks vahepeal teisi nimesid, et ei oleks koguaeg ühed nimed.
• Sellepärast, et siis jääksid rühmade nimed paremini meelde.

Edasi arutati ja lepiti kokku, et lastekogu liikmed viivad ettepaneku rühma saamaks teada, mida arvavad sellest teiste rühmade lapsed ja õpetajad ning arvati, et ka direktorilt peaks küsima: „Me peame teistelt küsima, kas neile sobib see?“

Tekkis ka küsimus, kes otsustab ja kuidas sünnib otsus, mis väljakule mis rühma nimi saab. Pakuti, et rühmades võiks läbi viia hääletuse, tõmmata loosi, iga rühm teeb ettepaneku, …

Arutleti, kas Sipsik on kunagi juustu söönud? Kas mürakarud on õuesõppe huvilised? Jne.

Et edaspidi hääletustel selgemalt oma poolt ja vastu häält väljendada meisterdasid lapsed lastekogule kahepoolsed hääletamise „märgid“ (punane = vastu, roheline = poolt). Lastel tuli teha koostööd, oma järjekorda oodata, omavahel töövahendeid jagada, …

Järgmine lastekogu toimub 11.märtisl kell 13:15 – lastekogu liikmetel on kaasas oma rühma laste ja õpetajate mõtted, ettepanekud mänguväljakute nimede osas.

Esmaspäeval, 17.veebruaril käisid kõikide rühmade koolieelikud õppekäigul Kesklinna Päästekomando ruumides.

Koolituse “Tulest targem” eesmärk on mänguliste ja praktiliste tegevuste kaudu anda lastele eakohaseid teadmisi tuleohutusest. Lastega räägiti ning tehti teemakohaseid mänge ja harjutusi. Lisaks said lapsed tutvust teha täisvarustuses päästjaga ning uudistada, missugune tehnika peitub päästeautos. Lastele pakkus palju elevust, kui anti luba ronida tuletõrjeautosse. Õppemaketil said lapsed proovida ja arutleda, kus peaks suitsuandur eluruumides paiknema. Millal ja kus võib anda valehäiret? Lapsed tutvusid ka vingugaasi anduriga ja said teada, miks on see vajalik puitküttega elamutes. Lastele räägiti, et päästja, kellel seljas õhuballoon ja on täisvarustuses, saab olla suitsuses keskkonnas 20 minutit ja et päästeautod mahutavad 2800 liitrit vett. Lastele tuletati meelde, et tikkudega mängida ei tohi ja et tuld ( küünalt) ei saa jätta kunagi järelvalveta. Lastele räägiti, et kõik peavad teadma enda kodust aadressi ja hädaabi numbrit 112. Koolituse lõppedes said lapsed kaasa töölehed.

Laste mõtted õppekäigust:

• Meeldis tuletõrjeautos käia ja saime sireeni kuulata.
• Meeldis piltide järgi ohtlikke olukordi jutustada, sain teada kui kiiresti tuletõrjujad peavad riidesse saama kui väjakutse tuleb.
• Mulle meeldis kui kiiresti tuletõrjuja torust alla lasi, saime teada, kuidas on vale käituda. 
• Sain teada, et ukse peab kinni panema kui tulekahju on tekkinud, triikrauda ei tohi jätta pluusi peale, suitusandurit peab kontrollima üks kord kuus, et see töötaks, kui tulekahju tekib, peab väga kiiresti riidesse panema (40 sek), telefonijuhet ei tohi jätta pistikusse, küünalt ei tohi jätta põlema kui sa lähed teise tuppa. 
• Mulle meeldis vooliku otsa käes hoida.
• Sain teada, et küünalt ei tohi aknalauale põlema panna.
• Jäi meelde, mis räägiti Ära mine kunagi peitu, kui tuletõrjuja tuleb, siis ta ei näe last. Meelde jäi 1 minutiga peavad tuletõrjujad varustuse selga saama, varustuseks- kiiver, jope, püksid, jalanõud, mask , hapnikuballoon.

Nooremad lapsed, kes lasteaeda jäid vaatasid harivat õppevideo “Lolala Anna külaskäik Lasnamäe päästekomandosse”. Mida päästjad teevad kui väljakutset ootavad? Mida nad söövad? Mitu voolikut on päästeautos? Mis värvi on meeskonnavanema kiiver?

Lõunatunnil said koolieelikud teha Päästeametist kaasa antud töölehti ” Tulest targem” ning pärast puhketundi jagati kuuldut-nähtut nooremate rühmakaaslastega.

Aitäh Päästekomando tuletõrjujatele! OLEME TULEST TARGEMAD!

Sügisest alates käivad Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 7.klaasi õpilased lõunatunnil meie koolieelikutele lugemas eesti keelset lastekirjandust, eesmärgiga harjutada eesti keeles lugema, kõnelema, laiendada oma sõnavara, arendada esinemisjulgust jne.

Reedel, 14.veebruaril kutsusime kõik seitse ettelugejat ja õpetaja Jelena endale külla, et tähistada koos sõbrapäeva.

Sõbrapäeva ürituse lõpus andsime igale ettelugejale sõbrapäevakingitusena üle purgikese laste heade sõnade, mõttete ja soovidega – lapsed avaldasid oma mõtteid raamatureede korralduse kohta, väljendasid tänulikkust ja tunnustasid õpilasi – ühtkokku ligi 60 lasteaia väärtustest (hoolivus, koostöö, pühendumus) pulbitsevat mõttetera 😇

Lapsesuu:

• Olete tublid, et julgete tulla teistele lastele lugema, see võib olla hirmus – palju lapsi, teises keeles lugeda, võõras koht.
• Te käite koos, olete sõbrad – üks loeb, teine küsib küsimusi, nii on teil julgem.
• Mulle meeldib, et te igal reedel tulete, saab rahuneda, kuulata juttu.
• On nii hea minna iga reede kuulama teisi lapsi, kes loevad lõbusaid ja õpetlikke raamatuid.
• Raamatud, mida loete õpetavad meile, kuidas olla sõbralik, hooliv.
• Te olete meile tähtsad, me saame targemaks.
• Meeldib, kuidas te teete väga hästi hääli, kui näiteks raamatutegelane on vihane.
• Olete tublid, et peate vastu eesti keeles lugemisele.
• Te olete nii toredad inimesed ja teid oli nii tore kuulata.
• Te loete palju paremini kui meie – te olete head lugejad.
• Küsite meilt loo kohta küsimusi ja mis meile meeldis?
• Soovin, et te loeks veel, sest teil on toredad jutud.
• Tulge järgmine aasta jälle.
• Mulle meeldivad need toredad raamatud.
• Põnevaks teeb raamatu sõnad ja pildid.
• Kui me näeme pilte, siis me teame, mis juhtus.
• Soovin, et te oleksid terve elu rõõmsad.
• Soovin, et teil oleks palju sõpru.
• Ma loodan, et te tulete veel.
• Olete kallid ja head inimesed.
• Te hoolite üksteisest.
• Ma loodan, et te saate eesti keele selgeks.
• Te hoolite meist, sest me kuulame hästi.
• Soovime teile head kooliaega, häid sõpru!
• Me käime kuulame teid, et te saaks eesti keelt harjutada.
• Meie hoolime teist, teeme teile igal reedel kingituse.
• Te hoolite meist, te tulete meile kogu aeg lugema.
• Aitäh, et te meile loete.
• Te oskate väga hästi eesti keelt.
• Teie raamatud on väga huvitavad.
• Te olete vaprad ja julged, teete koostööd.
• Vahest on hästi naljakas lugu.
• Kui on võõras raamat, siis on hästi põnev.
• Te räägite toredaid jutte eesti keeles.
• Nii tore on, et te käite iga reede.
• Te nii tublisti loete ja õpite eesti keelt.
• Te olete sõbralikud, tublid ja väga head.
• Soovin head sõbrapäeva.
• Soovin edu teile koolis.
• Teil on alati toredad raamatud.
• Te teete jutu põnevaks.
• Te käite meile ette lugemas – õpite lugedes eesti keelt.
• Teilt võib kõike küsimusi küsida.
• Mulle meeldib, et te loete meile, olid toredad raamatud ja lood.
• Ma mäletan lifti lugu. Ma tahaks, palun, et te veel tuleksite meile lugema.
• Mulle meeldib väga, kui te loete siin meile.
• Nad on hoolivad ja loevad meile. Aitäh, et te nii hoolivad ja loete meile.
• Mulle meeldisid teie lood, need olid põnevad ja toredad. Oli tore kuulata neid.
• Olid toredad teie jutud, sellepärast, et need olid põnevad.
• Te olete nii toredad inimesed ja teid oli nii tore kuulata.
• Soovin, et te saaksite häid hindeid.
• Soovin, et teil läheks koolis hästi.
• Soovin, et tuleksite ikka veel meile lugema.

Head sõbrapäeva!

Lasteaia sõbranädala lõpetas Rõõmutarekese lasteaia vilistlaste (viimase paari aasta lõpetajad) kontsert. Meie sõbrad, pühendunud Raamatureede ettelugejad, Tõnismäe Reaalkoolist oli samuti kutsutud kontsertist osa saama.

Nii palju andekaid, väga musikaalseid väikesi esinejaid (imearmas laul võro keeles, duett kitarriga) – iga üks just endale südamelähedase muusikainstrumendiga (ukulele, kontrabass, kitarr, klaver, saksofon).

Lasteaia väikesed vilistlased said sõbrapäeva puhul kingituseks värskelt pressitud mahla ja lasteaia logoga pastaka.

Kontserdi lõpetas ühine kringli söömine.

Ja loomulikult olime me end riietanud sõbrapäeva värvidesse 💃💋👗👠💄👚