Rubriik: Teated

Rõõmutarekese Lasteaia lapsed ja töötajad peavad lugu liikumisest, võimlemisest, tantsimisest – kõigest, mis toetab tervislikku ja aktiivset eluviisi ning rõõmustab meie südant.

Märtsikuu liikumishommikud viis läbi Mürakarude rühm.

06.03 said lapsed teha Jalgpalliklubi Volta treeneriga erinevaid jalgpalluritele mõeldud soojendusharjutusi.

 

13.03 tegi Björke õde lastele joogatunni.

 

20.03 tervitasime kevadet koos Sten Oskari ema Ruthiga.

 

27.03 tegid Johan Lucas ja tema ema Laura lastega Minionide joogat.

Rõõm koos liikumisest!

Lähtuvalt Tallinn 2035 arengustrateegiast on 2024/25. õppeaasta pühendatud muusikale ja kunstile. Eesmärgiks on tutvustada mitmekülgset kunsti- ja muusikamaailma, et luua rikkalik ja mitmekesine õpikeskkond ning toetada loovust ja eneseväljendust.

Rõõmutarekese Lasteaias tutvutakse erinevate kunstivormide ja muusikastiilidega muusika-kunsti kolmapäevakutel. Õppeaasta jooksul korral paaril kuus toimuvad teema-aastapõhised kohtumised 5-7-aastastele lastele, kas siis oma maja töötajate, lapsevanemate või ekspertidega.

28. märtsil tuli eksperdina muusika-kunsti kolmapäeva raames meile külla Tallinna Tõnismäe Reaalkooli õpetaja Jelena, kes tantsis ja tutvustas lastele põnevat hobi – flamencot.

 

 

 

 

Lastele näidati väga pika sabaga flamenco seelikut, mille satsid teevad seeliku kohevaks ja tantsides seelik lendab. Seelikusaba pikkus õmmeldakse tantsija kasvu järgi. Temperamentses tantsus n.ö “visatakse” seelikut, et tantsija jalgu näha. Lehvikuid kasutatakse tantsus suuri ja väikseid – neid avatakse, peidetakse, lehvitatakse. Väga suur sall, hispaania keeles “manton” on kolmnurkne ja kaalub 1kg. Salli pikkus on nii pikk, kui tantsija käeulatus. Sall annab tantsule volüümi nagu lahtised juuksed tantsides.

Mehed tantsivad vaid kaabudega, viltu peas, et naistele muljet avaldada. Flamencos on tavaliselt mitu muusika instrumenti, lastele tutvustati laialt levinud kastanjetti.

Flamencot tutvustava kolmapäeva lõpetas saalis ŭhine plaksutamise harjutus.

Rõõm koostööst Tallinna Tõnismäe Reaalkooliga!

Sipsikute rühma 5-7-aastased lapsed käisid õppekäigul Eesti Loodusmuuseumis, kus osaleti haridusprogrammis “Putukad”. 

Lapsed said teada, kes on putukad, kes on Eesti suurim liblikas, teha pai Madakaskari prussakale, uurida putukaid läbi mikroskoobi ja joonistada sipelgat.

 

Lapsesuu:

• Liblikal on lont, mille viskab sirgeks õietolmu söömiseks. Lont on tal krussis ja kokku keeratud.
• Prussakale tegime pai. Sain teada, et mulle ei meeldi putukad, eriti puugid. Rõvedad putukad, mis olid naljakad.
• Vaatasin esimest korda aparaadist (mikroskoobist) sipelgaid.
• Prussakas on sile ja mitte pehme. Herilase nägu on õudne.
• On olemas erinevat kasvu liblikad, õppisime nende nimesid, nägin suuri ja väikeseid putukaid.
• Sain teada uued liblikate nimed.
• Kevade alguses tulevad kollased liblikad punaste täppidega.
• Ma ei teadnud seda, et ma nii palju tarkusi juba teadsin putukate kohta. Oskan nüüd sipelgaid joonistada.
• Ma ei teadnud, et liblikas on nagu piraat ja varastab mett (suur tontsuru tungib mesitarusse).

 

Rõõmutarekese Lasteaia lastekogu 3.kohtumisele (18.02.25) tõid Lõvisüdamete rühma esindajad oma rühma laste ja õpetajate ettepaneku: panna peamaja hoovis olevatele mänguväljakutele nimed rühmade järgi. Lastekogu liikmetele mõte meeldis ning ühehäälselt otsustati see info viia oma rühma.

11.märtsil toimus lastekogu 4.kohtumine, kus tõmmati loosi selgitamaks välja, mis väljak, mis rühma nime edaspidi kannab. Lastekogu oli poolt (4 poolt ja 1 vastuhääl), et Naerupallide rühma nime jääb kandma praegune Naerupallide väljak. Loosipurki läksid sedelid nimedega AUTOVÄLJAK, TANTSUPLATS, ÕUESÕPPEKLASS, JUUSTUVÄLJAK.

Misjärel iga rühma esindaja(esindajad) said purgist võtta ühe sedeli. Pärast loosi tõmbamist jagunesid väljakud järgmiselt:

• praegu Õuesõppeklass kannab edaspidi nime SIPSIKUTE PLATS
• Juustuväljak sai nimeks LÕVISÜDAMETE VÄLJAK
• Autoväljaku uus nimi on MÜRAKARUDE VÄLJAK
• Tantsuplatsi nimeks sai KRATIDE PLATS

 

Väljakud küll said endile uued nimed, kuid rühmad liiguvad endiselt ümber peamaja mööda mänguplatse saades nii mitmeksiseid mänguvõimalusi. Edasiseks ülesandeks sai rühmadel välja mõelda ja kokkuleppida oma väljakul kehtivad kokkulepped, mis kannavad meie lasteaia väärtusi HOOLIVUS, KOOSTÖÖ, PÜHENDUMUS.

25.märtsil tuli lastekogu kokku 5.korda. Iga rühma esindaja sai lastekogus tutvustada oma rühma nime kandva väljaku kokkuleppeid. Kui kõik olid sõna saanud arutati põgusalt ka meie maja töötajate esitamist Tallinn tänab ja tunnustab konkursile Aasta õpetaja 2025.

Järgmine lastekogu koosolek toimub 08.aprillil kell 13:15

 

 

14.märtsil lugesid Tõnismäe Reaalgümnaasiumi 7 klassi tüdrukud Beans Berantsi ja Vilija Kvieskaite raamatut “Tohhoo tonti”. Igaüks kardab midagi: pimedust, kõrgust või lähedase kaotamist. Kord, kui oravapoeg Pähklik jääb oma sõbra varesepoeg Vaaksu juurde ööseks, lendab neil hilja õhtul mänguhoos pall aknast välja. Aga väljas varitseb ju pimedusetont! Äkki näppaski tont palli ära? Hommikul võtavad sõbrad julguse kokku ja lähevad palli otsima. Oma teel kohtavad nad teisi metsaelanikke – jänest, karu, öökulli – ja mõistavad peagi, et kellelegi neist pole hirm võõras. Isegi nende vanemad kardavad midagi – nad kardavad oma laste turvalisuse pärast.

21.märtsil üllatas ettelugemisega õppejuht Vivika, kaasas Gülşah Yemen Sarıoğlu raamat “Üks joon” . Alguses oli joon. Jooni on väga erinevaid: pikki ja lühikesi, jämedaid ja peenikesi, musti ja värvilisi. Joonest saab teha erinevaid kujundeid ja kujutisi. Vahel lähevad jooned sassi nagu inimese mõtted, aga mõnikord on hoopis voolavad ja vabastavad.

Uued lood, raamatud, kohtumised juba aprillis!

 

 

14.jaanuaril sai Rõõmutarekese Lasteaia personal meie maja liikumisõpetajalt Edvinilt kutse osaleda TrenniReedel!

Kirja sisu:

Mis me teeme?

Jagan teiega liikumiskava, mille olen pannud kokku kõige efektiivsematest, olulisematest ja mõnusamatest harjutustest, mis aitavad enda kehaga sõbraks saada ja seal koduselt tunda.

Mis kasu me saame?

Trenniga paraneb: liigesliikuvus, koordinatsioon, rüht, lihaselastsus, kehatunnetus, ainevahetus, üldine meeleolu.

Trenni eesmärk on pakkuda mõnus, aktiivne ja lõbus vahepala, mis annab energiat, teeb meele rõõmsaks, parandab keha/hinge taskaalu ning tagab igavese nooruse!

 

Kellele see on?

See kava on kohandatav igale tasemele, vormile, vanusele jm muutujale.

Kus? Millal?

Saalis

Reedeti kella 13.30-14.00

Mis kaasa?

Pane selga mugavad riided, milles on sul mõnus liikuda, sirutada, kükitada, pikutada ja käputada.

Võta kaasa rätik/saunalina (saad vajadusel oma higipiiska pühkida)

Jook (pudel veega)

 

Kaks kuud hiljem:

Sellest süütust üleskutsest on tänaseks päevaks aga saanud tõeline poksitrenn!

Rõõm koos liikumisest! 😄

Samal ajal kui Naerupallide rühma 3-4-aastased lapsed otsisid kevade tunnuseid sõimemaja hoovist, käisid rühma 4-7 aastased lapsed lastemuuseumis Miiamilla muuseumitunnis lähtuvalt rühma projekti teemast “Kõik tunded on lubatud”.

Lapsed said teada, et mis tundeloom see VASTIKUS õigupoolest on. Kus me seda tunneme ja kas ka selle tunde tundmine on üldse vajalik – loomulikult on. Samamoodi nagu ka kõiki teisi tundeid, siis tunneme me vastikust ka kogu oma kehaga.

Mis võib vastikust tekitada? Erinevad helid: matsutamine, ukse krigin, tänaval undavad sireenid. Samuti lõhnad, toit, ilm, mõni inimene. Aga, kuidas me väljendame üldse kogu oma kehaga vastikust? Näiteks kissitame silmi, krimpsutame nina, keel suust välja, pöörad pea ära ja kätega lükkad eemale.

Lastelt uuriti, et mis neile vastikust tekitab, siis nad tõid välja: lõhn, piim, hernesupp, lima, vihmauss, hallitanud juust, hallitanud toit, kapsasalat, prügihais, okselõhn, nohu haiseb, nälkjad, köha, nina nokkimine. 

 

 

Järgnevalt said lapsed väljendada enda vastikust kogu kehaga. Pidid mängult võtma lonksu mahla kruusist, kuhu oli vanaema pannud kogemata suhkru asemele soola. Kõik said väga ilmekalt hakkama ja see mäng pakkus kõigile päris palju nalja. Seejärel panid lapsed silmad kinni ning pidid mõtlema, et kas järgnev heli tekitab nendes vastikust või mitte. Näiteks: krabin, krõbin, kolin ning ka hammaste krigisemine. Samuti said lapsed nuusutada erinevaid asju ning pakkuda, millega oli tegu. Näiteks nuusutati seepi, pipart, kohvi.

Lõpuosas mängiti veel üks mäng “Söödav või mitte?”. Söödava asjaga pidi patja kallistama ning kui asi oli mitte söödav, siis vastikuse näoilmega selle padja tagasi viskama.

Veel kuulasid lapsed juttu ning said ära värvida tundeeluka VASTIKUS nendes toonides, mis neile kõige rohkem seostub vastikusega.

Kõlama jäi lause, mis ehk väga hästi võiks iseloomustada vastikust: mis esmapilgul võib tunduda vastik, ei pruugigi vastik olla!

Kevade alguse puhul käisid Naerupallide 3-4-aastased ning Kratide ja Sipsikute rühma lapsed sõimemajas külas kingituseks kaasas pisike lillekimp ja kommid. Õue seinal ootas lapsi tore äraarvamise mäng kevade “märkide” kohta. Lapsed teadsid, et üks kevade tunnuseid on roheline muru, lumikellukesed ja päike. Lapsed said teada, miks on kevade tunnus kummikud? Ja et puude, põõsaste pungadest kasvavad lehed. Algab tõukside ja jalgratta hooaeg! Toreda külaskäigu lõpetas ühine “Jänkude tants”.

Lõvisüdamed võtsid aga õue kaasa loomade ja lindude liikumist matkivad ülesanded: rooma nagu uss, lenda nagu liblikas hüppa nagu konn, jne

Mürakarud tervitasid kevadet riimide ja liikumisega hommikuringis: kevad hiilib metsa alla (hiilime, sosistame hi-hi-hi), hüppab jänes pehmel samblal (hüplemine), lumikelluke nina välja pistab (aeglane tõus päkkadele ja sirutamine), karge tuul ta lehti paitab (kätega tuuleliigutuse matkimine) jne. Arutati, milliseid kevade märke ollakse looduses juba märganud? (päevad muutuvad pikemaks ja ööd lühemaks, ilmad soojenevad, öösiti on öökülma, rändlinnud saabuvad tagasi, aias/metsas puhkevad esimesed kevadlilled), rühma aknale pandi kasvama sibulad ning vaadati õppevideo “Kevade tunnused” .

Rõõm linnulaulust, lillelõhnast, kevadsoojast!

Meil on mitmeid väärtuspõhiseid traditsioone nii aastakümnete pikkuseid kui ka lühemaajalisi. Viimase paari aasta algatuste seas on näiteks personali töövälised ühisüritused “KOOS ON VAHVA”.

Nii oleme kahel viimasel õppeaastal leidnud 14. korral pere- ja tööelu kõrvalt aega, et koos midagi vahvat ette võtta.

29.jaanuaril, mil algas Hiina kalendri järgi mao-aasta, käisime meie liikumisõpetaja Edvini eestvedamisel talisuplust tegemas.

Ajastasime vette mineku täpselt mao-aasta algusega kell 14.36. Olgu siinkohal mainitud, et Edvin on mao-aastal sündinud 🐍

Tookord oli entusiastide seas nii neid, kes varem talisuplust teinud kui ka neid, kes härjal sarvist esmakordselt haarasid 😀 Rõõmsad olid aga kõik – kogemus oli sedavõrd positiivne, et basseinist välja tulles, oli kohe tahtmine tagasi vette minna. Leppisime seal samas basseini ääres kokku, et järgmist korda ei tule kaua oodata, kui varem ei jõua, siis hiljemalt märtsis tuleme uuesti – no nii “Tere kevad” raames.

 

Meest sõnast, härga sarvist – 18.märtsil olimegi Nõmme Spordikeskuse basseini ääres reas, küll väiksema koosseisuga, aga siiski. Ja ega kaks ilma kolmandat ei jää 😀

 

Rõõm julgustavast, toetavast ja inspireerivast kolleegist ning kargest basseiniveest!

 

 

Sel aastal tähistavad Muumid oma 80. sünnipäeva ning olulise verstaposti tähistamiseks kutsusid Prisma Peremarket ja Soome Instituut Eesti lasteaiarühmi ja algklasse (1.-4. klass) osalema loovuskonkursil “Ehita oma Muumimaja”.

„Muumid on kodusoojuse, ühtekuuluvuse ja loovuse sümbol,“ rõhutab Prisma Eesti maajuht Teemu Kilpiä konkursi olulisust. „Tove Janssoni loodud maailm pakkus 1940-ndatel lohutust ja turvatunnet, mis on äärmiselt vajalikud ka täna. Tahame julgustada lapsi oma fantaasiat rakendama ning ehitama oma versiooni Muumimajast, mille uksed on alati valla.“
Muumide esimene lugu “Muumitrollid ja suur veeuputus” sündis 80 aastat tagasi, kui maailmas olid keerulised ajad ning tulevik oli ebakindel. Tove Janssoni loodud Muumimaailm pakub turvatunnet ja kuuluvust igas vanuses lugejatele ning Muumimaja sümboliseerib turvalist paika, kus igaüks saab end vabalt tunda ja kuhu on võimalik alati tagasi pöörduda.
„Muumid on Soome tuntuimad iseendaks olemise eestkõnelejad. Muumioru filosoofia on ajatu: aktsepteeri teisi, ühenda vabadus ja vastutus, austa loodust, uuri maailma ja seikle, lepi oma ebatäiuslikkusega,“ ütles Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi.

 

Lõvisüdamed otsustasid osaleda nimetatud konkursil. Eelhääletuseks vaadati videot Muumioru lood “Muumimamma lendamise unistus”.

Arutleti lastega, millest võiks maja ehitada. Lapsed pakkusid: joonistame, teeme paberist, papist, savist, telliskividest, lumest, legodest.

Seejärel jagunesid lapsed kolme gruppi: koolieelikud ehitasid legodest Muumimaja, teised kaks gruppi vajutasid paberile plastiliini. Üks laps soovis teha üksinda plastpudelist Muumimaja.

Kõik kolm maja said konkursiväärilised.

Jääme pöidlad pihus tulemusi ootama!