Blog

Meie lasteaed osales Telia digikoristuspäeval, mis toimub 31. jaanuaril 2025! Üheskoos viisime läbi digikoristuse, et muuta meie seadmed ja digikeskkond korrastatumaks ning anda oma panus keskkonna hoidmisse.

 

 

Miks me osaleme?

📌 Keskkonnahoid – Digitaalne saaste mõjutab keskkonda rohkem, kui arvata oskame. Iga mittevajalik fail ja kasutamata rakendus kulutab serverite kaudu energiat.

📌 Turvalisus ja efektiivsus – Puhas ja korrastatud digikeskkond aitab meil kiiremini vajalikku leida ning hoiab meie seadmed töökindlamana.

📌 Eeskuju lastele – Kui õpetajad hoolivad keskkonnast ja oma digiharjumustest, saavad ka lapsed väärtuslikke õppetunde juba varases eas.

 

Mida me teeme?

✅ Kustutame vanad ja mittevajalikud failid arvutitest ning telefonidest.

✅ Vaatame läbi oma e-kirjad – kustutame lugemata reklaamid ja vanad manused, mis ruumi võtavad.

✅ Kontrollime ja korrastame pilveteenuse ning varundame vajalikud materjalid.

✅ Vaatame üle lasteaias kasutatavad digiseadmed ja rakendused – kustutame nendest ebavajalikud pildid, rakendused jne…

✅ Räägime lastele lihtsas keeles, miks on oluline hoida korras nii füüsiline kui ka digitaalne ruum.

Üheskoos loome parema ja puhtama digikeskkonna! 📂✨

Iga väiksemgi samm aitab kaasa!

Ei ole saladus, et sel talvel on lund nappinud. Nii haarasid kõik rühmad kinni võimalusest õuealale ehitada toredaid lumekujusid kui jaanuarikuu esimeses pooles paariks päevaks maa valge lumevaibaga kattus. Inspiratsiooni saadi nii kodu- ja metsloomadest kui ka hiinakalendri looma-aastast, taieste hulgast ei puudunud ka klassikaline lumememm. Oli nii suuri kui väikeseid lumekujusid ning kõik nad RÕÕMUGA TEHTUD!

 

Igal talvel kutsub Tallinna Lepistiku Lasteaed lasteaiarühmi osalema ülelinnalisel LUMEKUJUDE KONKURSSIL. Tänavu neljandat korda. Lumekujude fotod tuli saata jaanuarikuu jooksul. Kokku esitati võistlusele 132 lumekuju.

Rõõmutarekese Lasteaiast saatsid sel aastal foto oma rühma lumekujust kõnealusele konkursile Kratid ja Sipsikud.

Rõõm tegutsemisest õues!

Uue kalendriaasta esimene liikumishommik toimus 02.jaanuaril. Peale jõulupuhkust teine-teise tervitamine, rõõm teine-teise nägemisest ning lasteaiaperetundest (sirutused, lehvitused, kallistused, käteringid, marss, plaksud, patsud, nipsud – rahulik keha äratamine). Soojenduseks jooks, kõnd, marss, hüpped ühel jalad kohapeal ja ümber enda. Lõpuosas tantsuline Limbo ning jooga.

Aitäh, õpetaja Annikale.

 

09.jaanuaril soojenduseks klaverimuusika saatel talvelõbude matkimine (suusatamine, kelgutamine, uisutamine, lumememme ehitamine, lumesõda). Seejärel tantsulisemad söögitegemise tantsusammud ning lõpetuseks joogaharjutused, mis inspireeritud maailma rahvaste köögist (croissant, pitsa, võileib, ramen, tako jms). Pärast toiduteemalist hommikuvirgutust maitses Irma tehtud puder imehästi 🥣 😋

Aitäh Sipsikute rühma õpetaja Marisele.

 

16.jaanuari liikumishommikul võimeldi kõigepealt koos Gerd Kanteriga järgnevalt liikusime ja võimlesime nagu loomad  ja lõpetuseks tantsiti ja võimeldi koos sõbraga ja päev sai alata.

Aitäh, Mürakarude rühma õpetaja Hiiele!

 

23.jaanuaril kutsusid Lõvisüdamed kõiki Rõõmukaid Ulfi ema Mari-Liisiga liikuma. Keha äratamiseks tegime valjult haigutades ringutusi, sirutusi. Seejärel tõmbasime end kerra kujutades ette, et oleme imepisikesed seemned. Tasapisi sirgusime tugevateks ja kõrgeteks taimedeks (HOOLIVUS). Misjärel muutusime imelisteks lindudeks lennates nii üksi kui ka parves (KOOSTÖÖ). Matkisime oma lemmiklooma liikumist ning osalesime tantsulaagris (lastel oli võimalus kordamööda ette näidata tantsuliigutusi).

 

30.jaanuaril ootas lasteaiapere liikumishommikule Kratide rühma õpetaja Kätlin. Üheskoos läksime bussireisile, mis sisaldas joogapeatusi (nt sõrmejooga koos hingamisharjutusega; looma- ja taimejooga – elevant, tigu, meritäht, vesiroos, nahkhiir, siil).

Täna võtsid 3-7-a naerupallid osa Lastemuuseumi Miiamilla muuseumitunnist “Sõbrasamm”..

Seiklus muuseumisse oli väga põnev ja vihmane ning trammiga Kadriorgu ning tagasi olid lapsed väga tublid.

Muuseumitund kestis küll 60 minutit, aga oli väga põnevalt üles ehitatud ning keskendus teemadele nagu empaatia, koostöö, eneseväljendamine ja kiusamisest vabaks meetodid.

See läheb väga hästi kokku meie projektõppe teemaga, kus me räägime tunnetest ja emotsioonidest ning ka täna mainiti ära kõik kuus põhiemotsiooni ning lapsed said mõnda neist väljendada nii näoilmega ja ka kogu kehaga. Näiteks väljendada rõõmu ja viha. Samuti said lapsed teada, et näiteks üllatus on hetkeline ning kestab ainult 2 sekundit enne, kui läheb üle mõneks teiseks tundeks või näiteks kurbus, mis vastupidiselt võib kesta väga-väga kaua.

 

 

 

Lapsed said mängida tundeeluka mängu ning siinkohal oli lastel ka väike rõõm teatada, et meie oleme ka oma tundeelukaid joonistanud ning mõned on veel plaanis teha. Kus on tundeeluka pesa? Ka see on kõigil inimestel erinevas kohas. Lapsed said mõelda, kus võiks ennast peita mõni tundeelukas – näiteks viha. Samuti võib mõnikord elada mõnda emotsiooni nii üle, et see väsitab väga ära ja jääd magama. Laste käest uuriti, et kas nemad ka märkavad kui nende sõbral on mõnikord mõni tuneelukas küljes? Mida nad, siis teevad? Kuidas käituvad? Kas lähevad kohe kallistama või küsivad luba kuidas sõpra lohutada tohib? See näitab, et sa hoolid oma sõbrast kui see sind ükskõikseks ei jäta.

Samuti räägiti sõprusest ning kas kõik tuttavad saavad sõbrad olla? Kas õpetajad ja rühmakaaslased on sõbrad? Samuti sellest, et kõik me oleme ainulaadsed ja erinevad ning see ei ole üldse halb. Meil võib olla küll sarnane soeng, juuksevärv, silmavärv või sarnased riided seljas. Milles peitub meie ainulaadsus? On vähemalt kaks asja: silma vikerkesta muster on kõigil erinev ja näpujäljed.

Aga miks mõned lapsed kiusavad teisi? Kius tuleb mingisugusest tundest ja see kes kiusab soovib tähelepanu saada. Kellegil ei ole õigus öelda halvasti teise tunnete ja välimuse kohta, Mõtle enne kui ütled. Enne lasteaeda tagasi minekut vaatasime ka varjuteatrit ning lapsed said mängida ja uudistada ringi muuseumis

Mõned tabavad näited ja tähelepanekud õppekäigu kohta lastelt :

• Kuidas saad aru tunnetest? Vaatad esimesena nägu siis keha…
• Meeldis kurbus, see oli punane.
• Tuleb küsida, miks on halb tuju?
• Vihaga on käed rusikas, keha kõva.
• Kõik on erinev juuksed, sõrmed, silmad, särgid.
• Meeldis poemäng, sai dollari eest osta
• Sain teada, et kurjus on kõige tugevam tundeelukas ja see kestab kaua.
• Johan tegi vastiku tunnet, käed olid rusikas, kuri nägu.
• Kurbus on vastik, ei tohi halvasti öelda võib viha tulla
• Kurbus jäi meelde, võibolla 1 minut, 1 nädal, 1päev.
• Kurbus on sihuke, kui keegi lõi sind, keegi ei taha kutsuda sind kuhugile.
• Sinu sees on viha, tahab välja tulla.
• Rõõm meeldis, naljakas elukas oli
• Inimese näo järgi saab aru, et on kurb, silmad kurvad.
• Kkiustatakse siis kui tahab viha elada välja.
• Sõber on see, kes on väga kaua koos olnud.
• Õpetaja on sõber.
• Kõik lapsed pole sõbrad, siis on raske kõikidega rääkida, ei jõua.
• Varjuteater oli lahe, ei ole üldse olla tore keegi teine.
• Ei saa muutuda, pead olema see, kes oled.

Pealelõunasel ajal värvisid lapsed õppekäigult kaasa antud tundelooma tegelase. Mõtlesid notsule nime ja iseloomustasid teda.

30. jaanuaril tähistatakse eesti kirjanduse päeva, mis on ühtlasi kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev.

Sel aastal täitub kirjaniku sünnist 147 aastat.

Alates 2023. aastast on eesti kirjanduse päev riiklik tähtpäev ja ka lipupäev.

Selle päeva tähistamiseks kutsus Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Keele Instituut kõiki üle maailma koos head eesti lastekirjandust lugema.

 

 

 

 

 

 

 

Nii lugesime ka meie Eesti kirjanduse päeva raames J. Rannapi raamatust esimese peatüki “Ootamatu külaline” . Ja seda nii peamaja magamistoas, saalis pikutajatele kui ka rühmades koolieelikutele.

Vanematel lastel järgnes ettelugemisele arutelu loetu-kuuldu üle ning jutuainetel joonistamine.

Meil on mitmeid väärtuspõhiseid traditsioone nii aastakümnete pikkuseid kui ka lühemaajalisi. Viimase paari aasta algatuste seas on näiteks personali töövälised ühisüritused.

Nii oleme kahel viimasel õppeaastal leidnud 13. korral pere- ja tööelu kõrvalt aega, et koos midagi vahvat ette võtta.

 

 

 

 

 

 

 

 

Sel korral käisime meie liikumisõpetaja Edvini eestvedamisel 29.jaanuaril, mil algas Hiina kalendri järgi mao-aasta, talisuplust tegemas.

Ajastasime vette mineku täpselt mao-aasta algusega kell 14.36. Olgu siinkohal mainitud, et Edvin on mao-aastal sündinud 🐍

Entusiastide seas oli nii neid, kes varem talisuplust teinud kui ka neid, kes härjal sarvist esmakordselt haarasid 😀 Rõõmsad olid aga kõik – kogemus oli sedavõrd positiivne, et basseinist välja tulles, oli kohe tahtmine tagasi vette minna. Leppisime seal samas basseini ääres kokku, et järgmist korda ei tule kaua oodata, kui varem ei jõua, siis hiljemalt märtsis tuleme uuesti – no nii “Tere kevad” raames.

Rõõm julgustavast, toetavast ja inspireerivast kolleegist ning kargest basseiniveest ja soojast ingveriteest ☕

Pikutajate 2. lastekoosolekul meenutasime, milles olime eelmine kord kokkuleppinud – saali tulles teen endale vaikselt “pesa”, kus mõnusasti 30 minutit puhata ja pikutada. Vaatasime veelkord kellat palju see 30 minutit on, seejärel jääb 15 minutit aega vaikseks/rahulikuks tegevuseks ning mis kell puhketund lõppeb.

Panime saalikapi uksele ka KÕIKIDE HEAOLU toetavad kokkulepped: KEHA ON RAHULIK. OLEN VAIKSELT. KÕRVAD KUULAVAD. SILMAD VAATAVAD.

 

Lapsed said jagada oma mõtteid järgmistel teemadel:

1. Mida ootan puhketunnilt?

• Rahulikult olemist.
• Keegi võiks unejuttu lugeda.
• Ma loodan, et see puhketund on lõbus – need asjad mis me puhketunnis teeme, joonistamine ja need pallid (stressipallid ehk rõõmupallid), mis me tegime.
• Jäätisepulkadega ehitamist.
• Ma ootan seda, et nagu üks laps valvaks kõiki lapsi – oleks nagu korrapidaja.

2. Mis võiks olla ruumis, kus käiakse puhkamas/pikutamas? Milline meeleolu võiks valitseda?

• Rahulik,
• Vaikus.
• Muusika.
• Unejutt.
• Et keegi ei rahmelda.

3. MIs aitaks puhkamist toetava meeleolu luua?

• Rahulik meeleolu, nii et sa leiad endas rahu. Nagu sa oleksid rannas ja pikutad ühe teki peal ja kuulad laineid või et nagu pikutad tähistaeva all.
• Kujutad ette, et lähed piknikule, pikutad, kuulad linnulaulu ja puudesahinat.

Arutelu järgselt leidis iga laps endale mõnusa asendi matil kuulates sealjuures oma keha – kes soovis rätsepaistes istuda, kes pikutada, kes kaisutada pleedi/patja/kaisukat, kes pani pea padjale, kes võttis endale pleedi ümber jms. Lugesime raamatust “Meelerahu muinasjutud. Aladdini võluvaip – ja teised muinasjuttudel põhinevad meelerännakud lastele” teise peatüki ” Väike merineitsi”. Lapsell tuli vaimusilmas ette kujutada, et ta merineitsi, kes ujub selges sinirohelises ookeanis ning temast mööda ujuvad mitmevärviliste kalade parved, liuglevad kuninglikud merihobud, allpool liival ronivad krabid ning korallkaljul tantsib kaheksajalg. Laps sai otsustada, kas ja kui sügavale soovib ta sukelduda, kas ja kui kiiresti ratsutada delfiini seljas, millal ujuda kaljunukini ja ronida kalju peale päevitama. Harjutuse kaudu said lapsed valida, otsutada ning tunnetada lõdvestust, õnnetunnet, kergust, uut jõudu ja värskust. Iga lapse kujutluspilt võimaldas lapsel teha läbi omaenda erakordse seikluse.

Soovijad said oma kujutluspilti kaaslastega jagada:

• Merineitsi muutus rahulikumaks ujumisega.
• See jutt mõjus rahustavalt.
• Minul tekis silmade ette selline pilt, et ma kohtasin väikest merihobukest, kes kutsus lõbusõidule ja siis leidsin kaheksajala, kes valvas ühte aaret.
• Ma nägin oma kalaparve, seal oli haug, ahven, särg, kilud.
• Mina nägin värviliste merineitsite sabasid ja merineitsisid – seal oli niipalju erinevaid värve.
• See oli nii tore, et sa said meid rahustada.
• Mina käisin meres jalutamas ja siis üks merihobu kutsus mind ratsutama. Ja kui ma maha tulin ja suplesin, siis ma nägin hästi palju värvilisi kalu.
• Ma olin ühe kalju peal, olin seal natuke ja nägin et tuli üks delfiin kalju juurde ja tahtis, et ma sõidaksin temaga. Kui ma olin ära sõitnud, siis läkisn ookeanisse vaatama ringi.

Seejärel joonisats iga laps oma kujutluspildi paberile.

Puhketunni lõpus said soovijad teha stressipalle, mida kutsume pikutajate rõõmupallideks. Aeg-ajalt on keeruline/raske rahuneda, aeg maha võtta, pikutada. Pehme ja mõnus kuivainetega täidetud stressipall peopesas pigistamiseks aitab maandada ärevust, emotsioone rahustada, mahalaadida kogunenud pinged ning on ka hea abivahend käe- ja sõrmelihaste treenimiseks, käemotoorika arendamiseks. Üheskoos said ka põrandad mahapudenenud kuivainetest puhtaks.

Nalja nabani – lapsesuu!

Laps: “Me oleme nagu tibupojad, kes on üksi jäetud oma pessa” 🐥

Õpetaja: “Kuidas üksi jäetud. Me oleme siin koos nagu üks suur kanapere” 🐔🐤🐥🐤🐤🐥

Igal aastal, jaanuarikuus sõidavad aiarühmad väljasõidule, Tallinna Botaanikaaeda.

Huvipakkuvat oli palju ning see tekitas lastes üsna palju elevust. Troopikas oli soe ja niiske ning lähistroopikas jahedam ja niiske ning kaktusemaja tundus paras väljakutse, et kuidas läbida see nii, et vahepeal mõni kaktus ei torgiks. Tundub, et me saime hakkama.

Märkasime, et Sammalhabe oli oma habeme ära kaotanud või ehk kasvatab ta neid hoopis Botaanikaaias?! Leidsime kohvipuu, piprapuu, greibipuu, mis oli greipe täis ja ka sidrunipuu koos sidrunitega, ananassi ja palju muud põnevat.

Kui enamus lapsi jalutas koos õpetajatega omapäi kasvuhoonetes ringis, siis kõikide rühmade 5-6-aastased lapsed osalesid haridusprogrammis “Amps troopikast”

Haridusprogrammi käigus võrreldi Palmimaja troopilisi taimi kodumaiste taimedega. Põhjalikumalt tutvuti programmi käigus järgmiste troopiliste (vanill, kakao, suhkruroog, kookos, mango, greip, ananass, banaan) toidutaimetega luues seoseid tuttavate toitude-jookide ja taimedelt saadavate viljade vahel. Õppetegevuse käigus kasutati taimede vilju või seemneid, piltkaarte taimedest. Programmi lõpus tuli kinnistava tegevusena asetada pildikesed toidust-joogist õige taime pildikaardi külge. Ühiselt arutleti, miks taimed on tähtsad ja kuidas neid hoida. Õppekäik kasvuhoones aitas tunnetada taimemaailma mitmekesisust.

Lapsed said teada, et:

• troopikas on soe ja sealsed taimed vajavad aastaringselt sooja kliimat;
• banaanitaim on rohtne taim mitte puu. Päris puudel on tüves puitu. Metsiku banaanitaime küpsenud viljade sees on seemned;
• küpsenud papaiad on kollased;
• pill kalimba on tehtud kookospähkli koorest;
• vanill armastab sooja ja valget kasvukohta;
• suhkruroo mahlast valmistatakse suhkrut;
• ananassitaime viljad kasvavad maapinnal.

Põgusalt tutvustati lastele ka lihasööja taimi 🦟🐝🐞 Nii mõnigi laps väitis, et nendel on kodus see olemas.

Tagasiteel bussi said lapsed uudistada puuonni ning nägime läbiudu Teletorni.

Botaanikaaia külastuse järgselt võtsid Sipsikute rühma lapsed guaššvärvid, segasid ning avastasid rohelisi toone ja maalisid taimi.

Kratide rühma lapsed joonistasid pildid nähtust ja kogetust pliiatsite ja vildikatega.

Rühmade vestlusringides tõid lapsed välja, mis neile Botaanikaaiast meelde jäi, mis meeldis kõige rohkem:

• Džungel meeldis, siilkaktus, suurte lehtedega kaktus ja rahad tiigis.
• Valged linnud.
• Ananassitaim.
• Suhkruroogu nuusutada.
• Kaktused.
• Jalutada meeldis.
• Katsuda kookospähklit, kookos näeb välja nagu pea.
• Banaanitaim on põõsas.
• Lähistroopikas oli külm.
• Meie maal ei kasva neid taimi, teine õhk.
• Erinevad hääled – huilgamine, linnud.
• Mulle meeldisid taimed ja hästi suur kaktus.
• Mulle meeldis vihmamets.
• Mulle meeldis teada saada uusi teadmisi, asju ja vaadata kaktuseid.
• Mulle meeldis ühe taime leht ja valge-rohelised kaktused.
• Minule meeldisid luud taimede vahel ja luude otsimine.
• Mulle meeldis tore (botaanikaaia) õpetaja ning et sai rahulikult loodust imetleda.

 

5-7- sipsikute õppekäik Wismari hambaravisse. Hambaravi kabinetis tutvustas arst lastele oma ametit, rääkis suuhügieenist, vaatas üle laste hambad ning lapsed said üksteise hambaid kontrollida. Lapsed said teada, et söögikordade vahe peaks olema 3 tundi; hambaaid tuleb pesta hommikul ja õhtul, mõnikord kasutada ka pisikesi harju hambavahede puhastuseks; hambaarst on sõber, kelle juures tuleb käia vähemalt kord aastas kontrollis ning janu puhul peab jooma vett.

Lapsesuu:

• Väga lõbus oli, kui hambaarst vaatas meie hambaid. See oli kõige lõbusam!
• Meeldis krokodilli hambaid pesta ja hambaid tuleb pesta 2 minutit. Meeldis, et hambaid vaadati üle. Hambaarst vaatas.
• Pead jooma vett. Meeldis vaadata rühmakaaslase India hambaid.
• Hambaharja hoitakse nagu pliiatsit. Ta ütles, et mul pole auke.
• Meeldis olla rohkem patsient kui arst. Hambaharja võiks hoida nagu pliiatsit või supilusikat.
• Kui hammas hakkab loksuma, lükkab uus väike loksuva hamba välja. Kiidan, et patsillused lähevad ära.
• Tooliga oli lahe üles-alla sõita ja lahe, et saime hambaid näidata.
• Valguslamp oli tore. Sinise valgusega pliiats tegi kõdi. Saime näha kuidas hambaplommi pasta sinise valguse abil kiirelt kõvaks muutub.

Oleme jooksva õppeaasta algusest võimaldanud 5-6-a. lastele, kes lõunaund enam ei vaja, valiktegevusena pikutamist koos vaikse tegevusega lasteaia saalis.

 

Nii kogunesime ka täna saali, kuid eesmärgil vaadata tagasi I poolaasta puhketunni korrladusele: mis meeldis? Mis toetas puhkamist/pikutamist lõunatunnil? Mis tekitas segadust, ebamugavust, oli häiriv? Mida ootan puhketunnilt? Miks lõunane puhkeaeg on vajalik? Mis kokkulepped peaksid puhketunniks olema? Mis võiks olla ruumis, kus käiakse puhkamas/pikutamas? Milline meeleolu võiks valitseda selles ruumis? Mis aitaks pikutamist toetava meeleolu luua? Kui pikk võiks olla puhketund? Milliseid tegevusi võiks puhketund sisaldada?

Saali seinal olevalt kellalt uurisime, kui pikk aeg on 1 tund ja kolmbveerandtundi. Hääletuse tulemusena otsustasid lapsed, et senise tunni asemel kestab puhketund kolmveerand tundi ehk 13:30-14:15. Sellest 30 minutit on rahulikult ja vaikselt olemise aeg, millele järgneb rahulik tegevus.

 

Lapsesuu:

• Häiriv on see, et mõned teevad siin rumalusi.
• Natuke pikk, teeme pool tundi.
• Puhketund on vajalik sellepärast, et me puhkaksime.
• Pärast puhketundi mängin vaikselt rühmas, sest väikesed veel magavad, et nad saaks kauem puhata.
• Oleme saalis pikutanud, puhanud, muusikat kuulanud, rahulikult olnud, joonistanud, korkidest tähti nt A, Y jne ladunud, pulkadest teinud päkapikke ja jõuluvana, supervõimet ehk kuulamisvõimet arendanud.
• Koguneme saali, et saaksime puhata.
• Ei pea magama, aga võib magada.

Aeg-ajalt on aga keeruline/raske rahuneda, aeg maha võtta, pikutada – nii valmistas iga laps endale stressipalli, mida kutsume pikutajate rõõmupalliks. Pehme ja mõnus kuivainetega täidetud stressipall peopesas pigistamiseks aitab maandada ärevust, emotsioone rahustada, mahalaadida kogunenud pinged ning on ka hea abivahend käe- ja sõrmelihaste treenimiseks, käemotoorika arendamiseks. Puhketunni lõpus said üheskoos põrandad mahapudenenud kuivainetest puhtaks.

Vestlusringi järgselt leidis iga laps endale mõnusa asendi matil kuulates sealjuures oma keha – kes soovis rätsepaistes istuda, kes pikutada, kes kaisutada pleedi/patja/kaisukat, kes pani pea padjale, kes võttis endale pleedi ümber jms. Lugesime raamatust “Meelerahu muinasjutud. Aladdini võluvaip – ja teised muinasjuttudel põhinevad meelerännakud lastele” esimese peatüki “Aladdini võluvaip”. Lastel tuli vaimusilmas ette kujutada, et neil on Aladdini võluvaip ning ette kujutada/fantaseerida, mis mustreid ja värve on vaiba valmistamisel kasutatud. Öeldes võlusõnad “abrakadabra” hakkas võluvaip maapinna kohal hõljuma. Iga laps sai otsustada kui kõrgel/madalal või kui kiiresti/aeglaselt vaip sõidab. Harjutuse kaudu said lapsed valida, otsutada ning tunnetada lõdvestust, õnnetunnet, kergust, uut jõudu ja värskust.. Iga lapse kujutluspilt võimaldas lapsel teha läbi omaenda erakordne teekond.

Lõdvestusharjutuse lõpus sai iga laps soovikorral jagada teistega tekkinud kujutluspilti.

Lapsesuu:

• Vaip oli helesinine. liikusin kiiresti, lendasin Tamsalu vanaema Leena juurde.
• Sõitsin 1000km/h korallisaartele sini-must-valge mustri värvi vaibaga.
• Sõitsin sinka-vonka roosat värvi vaibaga Peipsi äärde, kuna seal on mu maakodu/suvila.
• Minu vaiba värv oli kuldne ja roosa. Sõitsin sinka-vonka, ainult et rahulikult, sest kui ma kiiresti ei sõida, siis ei või ka midagi halba juhtuda. Ja ma lendasin Kuressaarde vanaema ja vanaisa juurde.
• Minu vaip oli kuldne, lilla, roosa, sätendav, … enda vanaema ja vanaisa juurde Muhus, mina sõitsin 10km/h.
• Sõitsin Kanaaridele tumesinise, teemant, kuldne taust, lainelise mustriga.
• Minu vaiba värv oli kollane. Ma lendasin vanaema juurde Tartu.

Jätkukoosolek kokkulepete visuaalide loomiseks toimub lähiajal. Samuti puuduolevate stressipallide meisterdamine.