Blog

Kas olete märganud, et evakuatsiooniteedel on uued väravad?

Meie märkasime ja käisime lastega kohe ka uudistamas töömees Raini valmistatud varuväljapääsu treppidele paigaldatud uusi väravaid. Ühtlasi rääkisime lastega üle nende treppide vajalikkuse.

Lastele väravad väga meeldisid.

Aitäh Rain!

Lähtuvalt Tallinn 2035 arengustrateegiast on 2024/25. õppeaasta pühendatud muusikale ja kunstile. Eesmärgiks on tutvustada mitmekülgset kunsti- ja muusikamaailma, et luua rikkalik ja mitmekesine õpikeskkond ning toetada loovust ja eneseväljendust.

Rõõmutarekese Lasteaias tutvutakse erinevate kunstivormide ja muusikastiilidega muusika-kunsti kolmapäevakutel. Õppeaasta jooksul paaril korral kuus toimuvad  teema-aastapõhised kohtumised 5-7-aastastele lastele, kas siis oma maja töötajate, lapsevanemate või ekspertidega.

22.jaanuari puhketunnil toimus 5-7-a lastele rahvarõivaid tutvustav muusika-kunstikolmapäev.

Kohtumisel tutvustasid Simuna, Muhu ja Anseküla rahvariideid ning stiliseeritud rahvariideid meie oma õpetajatest rahvatantsijad Kätlin, Annika, Riina ja Kristel Vana.

Tutvustati ja vaadeldi rahvarõivaid, räägiti rahvariiete kandmise traditsioonidest. Vaatlesime rahvariide seeliku triibumustreid, värve ja traditsioonilisi peakatteid. Lapsed nägid erinevaid sõlgi, jalanõusid (viisud, pastlad, pätid) ja muhu meesrahvatantsijate riideid. Lapsed said teada, mis on käised, särk, püstkrae, sukad, sukapaelad, pärg, tanu, tuttmüts ehk nolkmüts, lahttasku, pätid, pastlad, titetanu, kuub jne. Millal ja miks kanti põlle ja tanu? Millised olid viisud, pastlad, pätid, nende erinevus? Milline on kirivöö ja kui erinevad on sõled? Sõled on olnud oluliseks osaks Eesti rahvarõivastuses, kinnitades rõivaid ja rõhutades kandja staatust ning kuuluvust kogukonda. Sõlgesid kasutatakse nii naiste kui ka meeste rõivaste kinnitamiseks. Sõlg valmistatakse üldjuhul metallist: kuld, hõbe, pronks, vask, raud. Sõlg koosneb sõlekehast ja kinnitusnõelast. Sõlgesid jaotatakse kuju ja kinnitusviisi järgi – hoburaudsõlg, vitssõlg, rõngassõlg, kuhiksõlg.

Tegevuspesades valmisid ühistööna triibukangad ning individuaalselt alusatati sõle kaunistamist.

Vaatasime videode vahendusel tantsimas nii laste-, sega- kui ka naisrühma.

Kohtumise lõpus tantsisime kõik koos Eesti rahvatantsu “Oige ja vasemba”.

Rõõm kaunitest Eesti rahvarõivastest ja -tantsust!

Oleme rohesõbrad ja kogume kokku alumiiniumist küünlaümbrised. Näitame üheskoos hoolivust ja muudame keskkonna rohelisemaks.

Rohejaht on keskkonnaliikumine, mille eesmärk on tõsta teadlikkust jäätmete sorteerimise, taaskasutuse, ümbertöötlemise, ringmajanduse ja jätkusuutlikkuse kohta.

Kogume: tühjaks põlenud alumiiniumist teeküünlaümbriseid.

NB! Tarbi targalt, tähtis pole võit, vaid osavõtt ja enda panus😊

Kast küünlaümbriste jaoks asub Naerupallide maja katuse all.

Rõõm koos kasvamisest!

2023 sügisel oli meil võimalus liituda pilootprojektiga “Varajane prantsuse keele õpe”. 

Kui eelmisel õppeaastal said pea pool aastat kestnud prantsuse keele algõppest osa 2023-2024 õppeaasta koolieelikud, siis tänavu tekkis 5-6-aastastel lastel võimalus osaleda poolteist kuud kestval minikursusel õpetaja Awena Doll’ käe all, mis on väga põgus sissejuhatus prantsuse keelde.

• tervitamine – sõna “bonjour”,
• värvid, 
• numbrid kuni 10ni,
• näo sõnavara.

Iga kord algas tund väikse harjutusega kõigile lastele, et nad saaksid end tutvustada “je m’appelle + prénom” + “ça va / ça va pas” (“minu nimi on + eesnimi” ja “läheb hästi” / “ei lähe hästi”).

Iga tund lõppes nii, et lapsed ütlesid “au revoir” (“nägemiseni”).

Viimasel kohtumisel tutvuti Prantsusmaa uus-aasta tradistsioonidega läbi prantsuse keelse lastekirjanduse ning iga laps meisterdas endale krooni.

Miks me seda teeme?

Järjest enam räägitakse varajasest võõrkeeleõppest ja sellega kaasnevatest eelistest. Euroopa Liidu keelelise mitmekesisuse strateegias väärtustatakse kõrgelt varajast keeleõpet, mistõttu on ka Euroopa Liidu keelepoliitika eesmärgiks, et iga inimene oskaks lisaks oma emakeelele veel kahte võõrkeelt.

Seejuures ei pea esimene võõrkeel olema tingimata inglise keel. Uuringud on näidanud, et kui laps õpib esimese võõrkeelena mitte inglise keelt, vaid mõnda muud keelt, siis suure tõenäosusega räägib ta keskkooli lõpetades kahte võõrkeelt kesktasemel. Alustades aga inglise keele õppimist esimese võõrkeelena, ei jõuta tihtipeale teise keelega nii kaugele.

Miks varajane prantsuse keele õpe vajalik on?

• Prantsuse keel on rahvusvaheline suhtluskeel, mida räägitakse kõigil maailma kontinentidel enam kui 321 miljoni inimese poolt.
• Prantsuse keel on interneti teine keel.
• Prantsuse keel on olümpiamängude keel ning üks ÜRO ja NATO töökeeltest.
• Prantsuse kultuur on rikkalik, sealt on pärit mitmeid kirjanikke, filmitegijaid ja muusikuid, kes on jätnud jälje ajalukku ning mõjutavad jätkuvalt ka tänapäeva.
• Prantsuse keelt õpetatakse A-, B- ja C-keelena mitmetes Eesti koolides, sealhulgas Prantsuse Lütseumis, Gustav Adolfi Gümnaasiumis ja Inglise Kolledžis.
• Prantsusmaa on külastajate arvu poolest maailmas esimene turismisihtkoht.
• Uue haridusseaduse kohaselt hakatakse tulevikus prantsuse keele B-keelena õppimise võimalust pakkuma üha enamates koolides ning varajane kokkupuude keelega võib selle hilisemat õppimist oluliselt lihtsustada.

Sipsikute rühm võttis uue-aasta hakul ette jalutuskäigu Kaarlimäele, et sisse põigata Kaarli kirikusse, kus neid võõrustas EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse abiõpetaja Kaisa Kirikal.

Lapsed said tutvuda kirikuõpetaja ameti ja tema ametivormiga, näha nukkudega jõuluaegset jeesuslapse sünnistseeni ning uurida altarit ja altarimaali.

6.jaanuar on kolmekuningapäev. See on oluline päev meie esivanemate rahvakalendris. See päev lõpetab jõuluaja ja algavad uue aasta argised toimetused.

Nii oli paslik lasteaiaperel vaadata Mürakarude rühma jõuluetendust “Lumivalgekese jõulud”, mis tekitas lastes pärastlõunases vestlusringis päris palju mõtteid, aga kõlama jäi kõige rohkem ikkagi koostöö, abivalmidus ja hoolimine.

Lapsesuu:

• Nad ütlesid, oh ei, missugune segadus seal on. Pöialpoisid tegid seda. Neil oli mängutuju ja nad ei teadnud, et tuleb ära koristada.
• Nõud olid kõik maas. Ja Lumivalgeke ütles niimoodi, et koristame ära.
• Kui ma näen asju maas, siis tuleb need ära koristada ja see oli väga tubli neist.
• Nad käisid kuuske toomas, otsisid Jõuluvana ja päkapikke.
• Pöialpoisid magasid ja Jõuluvana ütles siis, et siin ei rääg keegi, aga keegi ikkagi rääkis, Lumivalgeke
• Pöialpoisid ja jänku, rebane ja Lumivalgeke aitasid päkapikkudel kingipakke lastele jagada. Ja siis nad otsisid kuuse, et panna lastele kingid kuuse alla
• Lumivalgeke ja metsloomad äratasid pöialpoisse.
• Sa pead teisi aitama, et hoolitseti nende eest.
• Päkapikud mängisid klotsidega, nad ehitasid kingipakke või oli neil igav,
• Pöialpoisid algul magasid, nad väsisid ära, ei jaksanud tööd teha, nad olid nii väsinud ja uni oli hea.
• Päkapikud tegid segaduse, jätsid töö pooleli ja jäid magama.
• Nad muretsesid pöialpoiste pärast, kus nad on? Hoolisid, tegelikult nad magasid magusat und.
• Mulle meeldis see, kui nad koristasid. See meenutas mulle rühma koristamist. Seal oli õpetlik koostöö.
• Mulle meeldis nende etendus väga.
• Lumivalgekese jõulud tähendavad seda, et kõik viivad kuused välja, võtavad ehted ära. Kolmekuningapäev on.

Õhku kerkis ka vastuseta jäänud küsimusi:

• Kuidas ühel tüdrukul olid püksid ja teisel olid kostüümid?
• Kus jõuluvana oli?
• Kuidas tegid segaduse?
• Kes üldse tegi selle segaduse?
• Kuidas nad magama jäid? Nõid pidi ju ka tulema?
• Kuidas jõuluvanad saavad nii aeglaselt tulla?
• Kuidas need pöialpoisid nii kaua magasid?

Mõtteid ja arutelu tekitas lastes nähtud etendus parasjagu. Peale etendust andsid rühmad enda poolt edasi ka tänukingid Mürakarude rühmale toreda etenduse eest.

Pealtvaatajatele jäi eriti hästi meelde see, et täna kolmekuningapäeval viiaks välja kuusk ning meie kustutasime ka saalis oma jõulukuusel tuled ning jääme ootama juba järgmisi jõule.

Rõõm lastelt lastele esinemistest!

…. nii laulab  lasteaiapere üheskoos iga kuu esimesel esmaspäeval alanud kuu sünnipäevalastele.

Rõõmutarekese Lasteaias peetakse sünnipäevalapsi meeles väga erilisel moel.  Nimelt koguneb rõõmupere iga kuu esimesel esmaspäeval lipuväljakule, et heisata Eesti lipp jooksva kuu hällilaste auks. Iga väike tähtpäevaline saab lipumasti nööri tõmmata nii mitu korda, kui vanaks ta saab. Lasteaiakaaslased ja õpetajad aitavad kaasa loendada. Lipuheiskamise traditsioon on kestnud aastakümneid, täpsemalt üle 30. aasta

Ja see pole veel kõik! Igal aastal saavad kõik rõõmutarelased sünnipäevakingiks lasteaia logoga kingituse. On selleks siis tass, puff, helkur, kott, pearätt, veepudel, T-särk, sokid, pastaks vms.

Rõõm sünnipäevade tähstamisest!

Alates jaanuarikuust pakume igal reedel lasteaia personalile võimalust alustada oma tööpäeva klaasikese värskelt pressitud mahlaga.

Klaasitäis värsket mahla on mõnus hommikune ärataja ning virgutav vitamiinipomm. Pikk, valgusevaene ja külm talv lausa nõuab pidevat vitamiinidega laadimist. Mahl on looduslik vitamiiniallikas, mis turgutab külmetushooajal,

Milles mahla kasulikkus siis seisneb?

• Mahl käivitab ainevahetuse ning sobib ideaalselt hommikujoogiks just neile, kes ei armasta hommikul süüa.
• Klaasike täismahla annab organismile kasulikku energiat, mis on tulvil vitamiine, kiudaineid ja mineraale.
• Klaas mahla asendab ühe puuvilja ning on samaväärne ka oma kalorsuselt.
• Mahl on tänu C ja E vitamiinile tõhus antioksüdant ning vabade radikaalide vastu võitleja.
• Mahl peletab oksüdatiivset stressi, kaitstes seeläbi nahka, aju ja liigeseid, ennetab südamehaigusi ja vähki.
• Mahl väljutab kehast mürke.

Suur tänu majandusjuhataja Monikale ja kokk Irmale, kes mahlareede võimalikuks teevad!

Rõõm mahlareedest!

Eesti Lastekirjandus Keskus tegi lasteaedadele ja koolidele üleskutse osalemaks joonistusvõistlusel “Tunded”.

Meie sees on peidus palju erinevaid tundeid: uudishimu, rõõm, tänulikkus, ärevus, rahu, kadedus, ebakindlus, hoolivus, vabadus, häbi, uhkus, julgus, õnn, kannatlikkus, kurbus, usaldus, murelikkus, nukrus, headus, vaimustus, viha, hirm, rahulolu, igatsus, lootus, üksindus, vaen, sõprus, armastus jne.

Milline võiks välja näha kannatlikkus või õnn, kui ta oleks tegelane? Mitu jalga tal oleks või kas tal neid üldse oleks? MIlline võiks näha välja näiteks tunne RÕÕM, kui saaksime talle anda vormi, värvi?

Naerupallid haarasid härjal sarvist, Iga laps valis ühe tunde ja joonistas selle tegelasena. Lapsed said joonistades kasutada oma loovust, fantaasiat. Laste kujutatud tundeelukad said igati vahvad!

Kokku saatsime konkursile suisa üheksa võistlustööd.

Jääme põnevusega tulemusi ootama 😃

20.detsembril tuli kokku ametlikult esimene Rõõmutarekese Lasteaia lastekogu, kuhu kuuluvad igast rühmast kaks koolieelikut.

Esimesel kohtumisel avasime põgusalt, mis koosviibimine see lastekogu on? Kes sinna kuuluvad? Miks kokku tullakse? Millega seal tegeletakse? Samuti arutlesime võimalike kokkulepete üle ning tutvustasime, mis heategevusfondidele (Minu unistuste päev) Rõõmutarekese Lasteaed varasemalt on annetusi teinud.

Viimasena tuligi lastekogu liikmetel otsustada kellele annetada tänavuse heategevusliku jõululaada tulust 100 eurot. Häälte enamusel osutus valituks heategevusorganisatsioon, kes seisab hea kodudute loomade heaolu eest.

Täname kõiki lastekogu töös osalenud lapsi ja uuel õppeaastal jätkame kohtumistega taas.