Blog

Tallinna linnas on pikaaegne traditsioon, kus vastsündinutele ja nende peredele antakse raekojas pidulikult üle nimetunnistused ja kingitused. Sama kaua on Rõõmutarekese Lasteaia laululapsed muusikaõpetaja Krista käe all pidulikul üritusel esinemas käinud.

14.mail kogunes Tallinna Raekotta 50 veebruaris, märtsis ja aprillis sündinud beebit peredega, et pidulikul üleandmisel kätte saada oma nimetunnistused.

Kõik väikesed tallinlased saavad linnalt kingituseks kunstnik Helina Tilga joonistusega oma sünniaasta looma pildiga piimakruusi koos pudrukausiga.

Esmakordselt toimus Tallinna Raekojas vastsündinute nimetunnistuste pidulik üleandmine lapsevanematele 10. mail 2002. aastal.

Lapsesuu:

• Läksin hea muljega esinema, vaatasime igakord titade kostüüme. Seal on väga palju rahvast, väikesed lapsed nutavad mega palju.
• Seal on väga lõbus alati olnud, mulle meeldis, et sain seal laulmas käia.
• Mulle meeldib käia seal laulmas. Mul on alati alati hea tunne seal olnud, esimene kord kui seal käisin siis oli eriti uhke tunne.
• See on beebide pidu, me laulame beebidele ja nende vanematele.
• Mulle meeldib see, et alati peale laulmist saame kommi. Seal käimine tekitab alati hea ja rõõmsa tunde.
• Seal on olnud tore käia, mulle on tulnud esinemisjulgust juurde. Mulle meeldib Krista õpetatud laule laulda.
• Seal lauldakse väikestele titadele, nad saavad seal sünnitunnistused kätte. Seal saadakse lilled ja raamatud.
• Me kõik koos laulsime seal, mitte üksi – aitame üksteisel laulda, kui kellegil läheb sassi.
• Olen pühendunud ja õpin kiirelt laulusõnad ära.
• Me pühendusime laulmisele, me ei keskendunud millelegi muule.
• Kuna lapsed alles sündisid, siis võibolla on see nende elu esimene kontsert ja me saame neile selle elamuse pakkuda.

Vihje: toitun selgrootutest, marjadest ja seemnetest. Suudan jalgadega maad siblida, et hankida toitu pinnasest. Maapinnal liigun hüpeldes. Ma ei pelga inimtegevust. Pesa ehitan rohust ja teistest taimedest kena kausja pesa, mille kindlustan muda ja mudaste lehtedega

Päev täis nalja ja naeru, sportlikke võitlusi ning nii võite kui ka kaotusi.

Judoklubi Aitado Kevadturniir 2025 🏆  tõi mitmeid medaleid meie judokatele.

Aitäh treener, Karl Tüksammelile!

XXV Tallinna liikumispeo ülevaatused käivad täieshoos.

Pühapäeval, 27.aprillil käisid ette tantsimas meie maja õpetajatest koosnev võimlemisrühm ning esmaspäeval, 12.mail mudilaste ning rahvatantsu laste rühm.

Paari nädala pärast algavad staadioniproovid ning seejärel suur ja kaua oodatud finaal – esinemine liikumispeol “Tulge meile külla”.

Võimlemispeo piletid on müügil PILETIKESKUSES.

Etenduse pileteid müüakse ainult läänetribüünile. Pileteid kohapeal EI MÜÜDA!

Rõõm liikumispeol osalemisest!

Vihje: seda kaunist laulu võime kuulda aprillist kuni juuli keskpaigani. Hommikul alustab ta umbes tund enne päikesetõusu, õhtul lõpetab 40 -55 minutit peale loojangut. Laulab liikumatult puu ladvas istudes. Laul on vaheldusrikas, aeglane ja rahulik.

Kesklinna lasteaedade koolieelikud olid kutsutud osalema sportlikul ja lõbusal “Kesklinna karika” võistlusel, mis toimus 6. mail Snelli staadionil

Kesklinna lasteaedade spordipäeval osales 14 kesklinna lasteaia võistkonda. Võistlema oodati igast lasteaiast 6-liikmelist tiimi

Meie lasteaeda esindasid vapralt:

• Sipsikutest – Kristofer,
• Kratidest – Freia,
• Lõvisüdametest – Jan Erik ja Magda,
• Mürakarudest – Sten ja Astor.

Mõõtu võeti erinevates lõbusates ja sportlikes alades: teatejooksus, kombineeritud teatejooksus, hoota kaugushüppes ja liivakoti viskes.

Meie väikesed sportlased näitasid üles erakordset koostööd, rõõmu ja osavust. Karikas küll seekord koju ei tulnud, aga laste võidutahe oli suur. Tulemusi oodates ütlesid, et on NII närvis ja süda lööb kiiresti. Kellelgil pärast meel kurb ei olnud, pigem oldi rõõmsad spordi tegemisest.

Kõik osalenud lapsed said tänutäheks kinkekotid ning esikolmikule jagati ka medaleid. 🥇

Juhuu, rõõm spordist, koostööst ja terviseteadlikkusest!

Eilne heategevuslik ÕUEKOFIK oli väga kogukondlikult helge, armas ja ühendav.

SUUR, SUUR AITÄH!!!

Kogusime mõne tunniga ligi 1000 eurot, mille eest ehitame oma uuele KASVU MAJALE vundamendi ja põranda (eelmisel aastal sidusime ÕUEKOFIKU Heategevusfondi „Minu Unistuste Päev“ kampaaniaga „Heategu lapselt lapsele“).

ÕUEKOFIKU SÜNNILUGU (2024 kevad):

Ei ole saladus, et Rõõmutarekese Lasteaia õueala on imeline.

Samuti see, et kevad-sügis hooajal veedame suure osa päevast õues. Viimastel aastatel on traditsiooniks saanud esimeste kevadsoojadega kolida ka söömine õue. Nii ka tänavu.

Ühel päikeselisel aprillikuu päeval, kui sätiti valmis väikese maja katusealust õuesöökla avamiseks, tuli üks kolme-aastane poiss ja uuris, mis siin tehakse…. Saades vastuseks, et paigutatakse laudu ja toole kohviku avamiseks, soovis poiss teada, kas emaga võib ka tulla? Miks ka mitte! Ja siit see õuekohviku hooaja avaürituse mõte alguse saigi. Ka nimevahetus sai teoks laste soovil – õuesööklast sai laste soovil ÕUEKOFIK (just sellise kirjapildiga).

LINNAAIANDUSE PROJEKTITAOTLUS (saime rahastuse, 2715 eurot)

KASVU MAJA – on koht, kus kohtuvad innovatsioon ja traditsioon, pakkudes lastele, meeskonnale, kogukonnale ja paljudele koostööpartneritele pidevat inspireerimist ning arenemisvõimalusi. KASVU MAJA ei ole lihtsalt kasvuhoone, vaid elav õpiruum, kus iga nurk ja iga hetk kannab endas kasvu ja õppimise sõnumit – ekperimenteerimine taimedega (vikerkaareaiandus, kasvuhoone DJ kasvamine muusikaga, pisirohe, valguspidu), inspiratsionikohtumised (koostöö Tallinna Ülikooliga, VUNK koolituste sarja loomine õuesõppe edendamiseks), näitused (laste kunstitööd aastaringselt), jätkusuutik mood ja taaskasutus (kirbukad, moeshowd), raamatuklubi ja õueraamatukogu, taimeteraapia (taimedele lugemine, audiojutud, vaikuseminutid), ilmajaam ja teadusklubi (MATIK – inseneeria, loogika, teadus, kunst, matem).

Projekti eesmärk – on lasteaia kogukonna suurem kaasatus rohepöördesse läbi koostöise õppimise, toiduurbanismi, terviseteadlikkuse ja ühisvastutuse ning uute nutikate lahenduste leidmine koostöö ja partnerluse edendamiseks.

Järjepidev, väärtusi ja õnnelikku lapsepõlve loov ühistegevus toetab kõigi õppijate tulevikuoskusi, kogukondlikku seotust, autonoomiat ja vastutust ning inimetegevuse mõju mõistmist. Lisaks soodustab aktiivne õppija kaasamine õppija tulevikuoskusi ja nüüdiaegse õpikäsituse rakendamist läbi õppeaia teadliku tegevuste ja nelja aastaaja – keskkonnateadlikkus- ja haridus, tervislikud eluviisid, ettevõtlikkus ja enesejuhtimine läbi kogemus- ja projektõppe.

Nutikuus kasutasid õpetajad erinevaid digi- ja robotilisi vahendeid õppetöö rikastamiseks tavapärasest sagedamini, et äratada lastes õpihuvi, aitavad kaasa teadmiste ja oskuste omandamisele, areneb lapse koostööoskus, mõtelmisoskus, loovus, tähelepanelikkus, täpsus, püsivus ja ettevõtlikkus.

Läbiviidud tegevustest korraldasime aga näituse, et inspireerida üksteist ja tõsta kogukonnas nutivahendite teadlikkust.

Igale kevadel võtavad Rõõmutarekese Lasteaia aialapsed mõõtu ümbermajajooksus.

Iga laps jookseb oma vanusegrupis, poiste ja tüdrukute arvestus on eraldi. Distantsiks üks ring ümber peamaja aja peale 🏃‍♀️🏃‍♂️🏃‍♀️🏃‍♀️🏃‍♂️

Tänavu tuli lapsi tervitama Euroopa meister kümnevõitleja Johannes Erm – meie lasteaia vilistlane, kes oma elu esimese medali sai just Rõõmutarekese Lasteaia ümbermajajooksult 🥇

Nii valmistusime juba hommikust saati ümbermajajooksuks: tutvusime, kellega tegu on? Mida see kümnevõistlus üldse tähendab? Mis spordialad seal on? Jms.

Ümbermajajooksus olid kõik lapsed väga tublid ning kõik kes kohal olid osalesid ja elasid omadele kaasa – hoolimata vihmast. Iga vanusegrupi kolm kiiremat said pjedestaalile ning soovijad Johannes Ermilt ka autogrammi.

Lapsesuu:

• Mulle meeldib joosta – kiiresti võistlesin.
• Mulle meeldis võidu joosta. Sain medali.
• Mõned pidid hästi kaua ootama.
• Meid filmiti ja pildistati.
• Võistlus oli väga pingeline – pidime kiired olema.
• Meile elati kaasa ja meie elasime teistele kaasa.

Aprillikuu viimasel esmaspäeval seadis 69 väikest rõõmutarelast koos õpetajatega Estonia teatrimajja, et vaadata üheskoos Endla teatri etendust “Ükskord ühes paigas”,Vladislav Koržetsi raamatu põhjal.

Lapsesuu:

• Et ema hooliks isast, sest et ta tegi talle liivakooki.
• Ema hakkas nutma, sest isa rääkis rumalaid jutte.
• Et me saime ketastega valida, mis riided ja kes on ema, isa, vanaema ja vanaisa ja mis nad teevad. Kas isa on kalamees, kes ei saa kunagi ühtegi kala kätte või on ärimees.
• Mulle meeldis see, et nad said putru, aga tervislikust peab ka toituma.
• Mõned šokolaadid on kasulikud ja mõned mitte.
• Ema ja isa sõid šokolaadi hommikuks.
• Meeldis see, kus vanaisa ütles, et ta läks alla keldrisse kompotti võtma ja siis ta pani jõuluvana riided ja siis ema läks vaatas ja nägi jõuluvana ja lõpus said kõik aru, et see oli vanaisa ja vanaema ütles, et ma olen mingi 60 aastat arvanud, et see on päris jõuluvana aga tegelt ei olnud.
• Mulle meeldis, see kus isa tõi kuusepuu ja kõik olid õnnelikud.
• Mulle meeldis see Jõuluvana, kui see tüdruk sai rulluisud.
• Mulle meeldis see, kui isa ütles, et ta tahtis kuuse otsa vanaisa vanad trussikud.
• Mulle meeldis see koht, kus isa kukkus kaisukate hunnikusse ja tegi võlts köhimist ja siis ehmatas seda naist.
• Mulle meeldis see koht kui nad neid kärbseid alla neelasid.
• Mulle meeldis see, kui see onu ütles, et ei anna midagi maitsta kahe pepuga mehele.
• Publikut kaasati hääletamisega, et oleka põnevam, et me saaksime neid aidata.
• Need mõlemad mehed pidi oskama mõlemat rolli, sest nad ei teadnud ju kuidas publik hääletab.
• Kas jänku, kui see katki läks, kas see oli krõps?
• Kunagi, kui sa tead midagi, näiteks kui sa tead, kes on Jõuluvana, siis ei tasu mütsi jm ära võtta, sest muidu ta ei anna sulle kingitust.
• Nad läksid riidu, aga leppisid jälle ära. Vanaema tegi neile petekat ka, et nad ära lepiks.
• Vanaisa riietus jõuluvana vormi ja isa ütles, et jõuluvana pole olemas. Mängult. Aga päriselus on olemas jõuluvana.
• Oli igatahes naljakas. Ütles, et kas hakkan peput pesema? Loos oli nii, et lapsed ei tahtnud šokolaadi süüa.
• Meeldis, kui isa sõi vihmaussi ära.
• Et vanaisa oli jõuluvana. Lugu õpetas, et ei saa kõiki asju, mida sa tahad.
• Meeldis see, et vanaisa tegi imelikku häält.
• See koht, kus isal tuli õigust saada, et ema võib olla direktori asetäitja (kodus).
• Meeldis, et näitlejad tegid nalja. Nad ei tahtnud šokolaadi, sest iga hommik juba sõid šokolaadi.
• Vanaisa oli jõuluvana riietes. Meeldis koht, kus vanaisa leidis kala ja teised hakkasid taga ajama, tahtsid kala süüa.
• Meeldis teatris käia ja koht, kus ema nuttis.
• Teater pole minu jaoks. Näitlejad mängisid naljakalt, palju nalju oli. Publik sai hääletada ja ma hääletasin, aga ei läinud minu soovi järgi.
• Meeldis, et nad ei uskunud jõuluvana. 2 uskus ja 1 ei uskunud või vastupidi. Ütlesid, et meie vanaisa on jõuluvana.
• Õpetas, et nende unistusi ei tohiks rikkuda, kes tahavad jõuluvana uskuda. Vahepeal peab hoidma valet. (hädavale)
• Meeldis teatris käia. Et üks ei uskunud, kaks uskus, et vanaisa on jõuluvana. Oli palju nalju.
• Minule meeldis, et isa sõi kolm putukat ära. Kahju, et ma ei saanud kõige taga olla (istuda viimases pingireas)
• Meeldis teatris, oli väga naljakas. Meeldisid kõik hääletamised, kõik riided pandi need selga, mis ma hääletasin.
• Ma veel hääletasin “Ei”, aga pesi ikka peput. Lugu õpetas, et peab nalja tegema.
• Ükskord ühes paigas. See lugu õpetas, et peab hoolima, vanaisa tahtis rõõmu teha (mängis perele jõuluvana). See koht meeldis, kus tahtis (piitsaga) kärbest lüüa, aga lõi nokusse. Vanaisa lõi emale pähe paberiga. Sõbralikku nalja sai ja näitlejad oskavad väga hästi nalja teha.
• Meeldis teatris. Ühest perest, veider pere, sest tegid nii veidraid asju koguaeg. Isa laulis “Oi, oi, kelguga hangest alla lasta” teiste sõnadega… Mingi lehmakook ja ei sõna.
• Siis tuli jõuluvana, kes oli võlts.